Juriidilised nüansid olukorras, kus üks jalg on Eestis, teine Venemaal

01/04/2019

Paljude eestimaalaste ellu kuulub ühel või teisel viisil Venemaa. Avaldame vastused seda teemat käsitlevatele küsimustele, mida on arutatud tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Minu sugulane on väga haige, tema naine (samuti invaliid) ja tütar elavad välismaal. Mina olen samuti invaliid ja sugulase hooldaja ei saa ma olla. Seepärast viisin ma ta Venemaale, kus tal on õde ja vend. Nemad nõustusid tema eest hoolitsema. Tal on Venemaa kodakondsus. Siia aga jäi maha korter, mille omanikud on mu sugulane ja tema naine. Mis selle korteriga teha? Mulle käib see üle jõu.

Kõige lihtsam variant: kui mõlemad abikaasad on nõus selle ära müüma, siis kumbki neist vormistab oma elukohariigis teie nimele notariaalse volikirja korteri müümiseks. Eestis tuleb teil lasta volikiri tõlkida eesti keelde. Tõlkija kontakti võite saada igast notaribüroost.

Volikirjades võidakse kehtestada täpsed kriteeriumid: näiteks müük on võimalik vähemalt sellise ja sellise hinnaga. Poole müügisummast, arvates maha müügikulud, te kannate kohe sugulase ja poole tema naise kontole.

Kui naine soovib, et tehingu juures viibiks tütar, peab ta vormistama volikirja tema nimele. Ja kui pärast seda, kui saate sugulaselt volikirja, müüb tütar korteri koos teiega ning tehingu sõlmimiseks peab ta Eestisse sõitma.

Kui läksin mehele, sõitsin Venemaalt Eestisse. Mul on ajutine elamisluba, mis nüüd anti juba 10 aastaks. Siit ära sõita ma ei kavatse, kuid nähtavasti seisab ees abielulahutus. Kas mul on võimalik saada alaline elamisluba?

Selle saamiseks tuleb elada Eestis ajutise elamisloa alusel viis aastat ning mitte olla selle aja jooksul Eestist ära üle 10 kuu. Kui inimene ei ole veel jõudnud pensioniikka tuleb tal sooritada eesti keele eksam. Eksamist vabastatakse ainult pensionärid ja alla 15-aastased lapsed. Kehtivustähtaega alalisel elamisloal ei ole.

Praegu on teil ajutine elamisluba abielu alusel. Abielulahutus elamisluba kahjustamata on võimalik, kui abielu kestis vähemalt neli aastat. Siis teile 10 aastaks antud elamisluba ei tühistata.

Kui abielu kestis vähem aega, tuleb teil saada elamisluba muul alusel. See on ajutine elamisluba alaliseks elamisõiguseks. Niisugune elamisluba antakse siis, kui abielu alusel antud ajutist elamisluba ei saa sel alusel pikendada, kuid Eestisse sõitnud inimene on elanud siin vähemalt kolm aastat. Ajutine elamisluba alaliseks elamiseks antakse üldjuhul viieks aastaks hilisema pikendamisega kuni 10 aastani. Elamisloa liigi vahetamine ei takista teil taotleda alalist elamisluba, kui kõik selle saamise tingimused on täidetud.

Sündisin ja elasin palju aastaid Eestis, sain siin alalise elamisloa. Hiljem sõitsin Venemaale ja töötasin seal 20 aastat. 2002. aastal vormistasin Venemaa pensioni, millesse on arvestatud minu Põhjas töötamise aastad. 2003. aastal tulin Eestisse tagasi. Eesti tööstaaži on mul ühtekokku samuti 20 aastat. Kas ma võin nüüd saada kogu pensioni siin – nii Venemaa kui ka Eesti oma?

Kui te soovite saada ainult Eesti pensioni, arvestades kokku Eestis ja Venemaal töötamise staaži, siis olen sunnitud vastama, et see on võimatu. Kuna Eestis avalduse esitamise momendiks oli teile juba määratud Venemaa pension, käsitleb Eesti teie avaldust pensioni määramise kohta Eesti ja Vene Föderatsiooni pensionikokkuleppe raames. Järelikult hakkab teile pensioni maksma kaks riiki.

Võttes arvesse seda, et Eesti staaži te töötasite välja põhiliselt juba pärast Venemaa pensioni määramist, oleks õigem pensioni mitte üle kanda, vaid esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus palvega selle pensioni esialgse arvestamise kohta, mida te hakkaksite saama vastavalt pensionikokkuleppele. Ärge pange avalduses kohe „linnukest“ sellele reale, kus antakse nõusolek pensioni vormistamiseks. Pärast te enam keelduda ei saa.

Olles teie avalduse vastu võtnud, peab Eesti pool võtma ühendust Venemaa pensionifondiga ning saama pensioni ümberarvestuse, pidades silmas uusi asjaolusid. Kui olete arvestuse kätte saanud, langetate oma otsuse.

Teie ainus selge kaotus, mis ilmneb Venemaa pensioni maksmisel Eestis, on see, et hakkate seda saama kord kvartalis, kusjuures konverteeritult. See tähendab, et summa oleneb euro kursist rubla suhtes.

Minu poeg elab Venemaal. Ta ei tööta. Kas tal on võimalus saada viisa Eestisse sõitmiseks? Ma võiksin panna raha tema pangakontole.

Jutt on Schengeni viisast. Selle saamise tingimus on piisavate rahaliste vahendite või alalise tuluallika olemasolu. Selline on pangas olev raha ning seega võite raha pojale üle kanda. Veel tuleb lisada kutsele teie kinnitus, et ta viibib Eestis teie ülalpidamisel. Arvan, et sel juhul viisaga seoses probleeme ei teki.

Tahan vahetada oma õigusjärgse Eesti kodakondsuse Venemaa kodakondsuse vastu. Kuidas teha seda õigesti? Ja kui vaja, kas ma saan siis Eesti kodakondsuse taastada?

Kõigepealt on vaja pöörduda Vene Föderatsiooni saatkonna poole Eestis ning esitada dokumendid kodakondsuse saamiseks. Teile antakse tõend selle kohta, et dokumendid Vene Föderatsiooni kodakondsuse saamiseks on vastu võetud.

Selle tõendiga tuleb teil minna meie politsei ja piirivalve ametisse, kus esitate avalduse Eesti kodakondsusest loobumiseks. Selle avalduse alusel tehakse otsus Eesti kodakondsuse kaotamise kohta muu kodakondsuse võtmise tõttu.

Selle dokumendi esitate jällegi Venemaa saatkonnale. Alles pärast seda saate Vene Föderatsiooni kodaniku passi ning peate Eestis taotlema elamisluba.

Kui on vajalik, siis võite aja jooksul taotleda Eesti kodakondsust üldistel tingimustel, kuid te peate siis Venemaa kodakondsusest loobuma. Kodakondsuse niinimetatud lihtsustatud taastamise protseduur on käesoleval ajal mõeldud ainult neile, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse enne täisealiseks saamist.

Kavatsen abielluda Venemaa kodanikuga. Tahame abielu registreerida Eestis. Vormistame kohtuliku abiellumisloa. Kas Venemaa tõendi selle kohta, et mees ei ole abielus, võib esitada koopiana või on kindlasti tarvis originaali?

Kohtule piisab koopiast.    

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)