Kuidas vormistada hooldust ja kanda selle rasket koormat

01/10/2018

Sellel, kes võtab enda kanda hooldaja ränga koorma, on juristi vastuvõtule raske pääseda. Seepärast ollakse tasuta konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos niisuguste külastajate üle kahekordselt rõõmsad. Otsustab ju juriidiline asjatundlikkus selles delikaatses valdkonnas vahel kõik.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Minu õele on pandud psühhiaatriline diagnoos. Ta elab oma korteris üksi, meest ega lapsi ei ole. Hooldust ei ole talle määratud. Sotsiaalosakonnast öeldi, et mina tema hooldaja olla ei saa, kuna olen ise invaliidsuspensionil. Kas õde võib oma korteriga tehinguid sooritada? Ja kuidas määrata hooldust, kui ta ei lase kedagi üle lävegi?

Kuni teie õde ei ole ametlikult tunnistatud teovõimetuks ja hooldust ei ole talle määratud, võib ta teha oma korteriga kõike, mida tahab. Kui te aga arvate, et ta ei mõista oma tegevuse tagajärgi ning võib õnnetusi põhjustada, siis tuleb vormistada hooldus. Kui muid variante  ei ole, siis las selle vormistab linn. Pöörduge selles küsimuses oma õe elukoha järgse sotsiaalosakonna poole.

On tähtis märkida, et hooldus määratakse mitte potentsiaalse hooldusaluse soovil, vaid lähtudes vajadusest. Hoolduse määrab kohus – meditsiinilise otsuse alusel. Arstlik läbivaatus võidakse korraldada ka sunniviisiliselt, vastavalt kohtu korraldusele.

Olen oma lapselaste hooldaja. Minu hoolduse all on neist kõik, välja arvatud vanim tüdruk. Teda minu hoolduse alla ei antud, kuna tal on isa. Viimane aga välja ei ilmu ja tüdruk elab minu juures. Kuidas ma saaksin korraldada oma elu nii, et võiksin seaduslikel alustel lahendada lapselapsega seotud küsimusi?

Esitage kohtule avaldus, et teile antaks õigused otsustada küsimuste üle, mis on seotud teie lapselapse igapäevase elu, elukoha, tervise ja haridusega. Avaldust aitab toetada koolist saadud iseloomustus, milles kinnitatakse, et tüdrukuga tegelete ainult teie.

Minu lapselaste nüüd juba surnud ema märkis mõned aastad tagasi nende isaks mitte minu poja, vaid teise mehe, kellega ta viimasel ajal elas. Mees suri samuti varsti ja lapsed võeti lastekodusse. Kuidas võiksin oma lapselapsed tagasi saada, kui raha mul advokaadi palkamiseks ei ole?

Teil tuleb esitada kohtule avaldus, et määrataks teie hooldus lapselaste üle. Selleks, et dokumentide pakk oleks valmistatud ette õigesti, eriti olukorras, kus bioloogilist isadust ei ole tuvastatud, juriidiline isa, kes võiks teie tihedat sidet lastega kinnitada on aga elust lahkunud, tuleb teil taotleda kohtult tasuta riikliku advokaadi määramist. Tema aitabki teil avalduse koostada.

Teine variant on see, et te lähete kohtusse iseseisvalt, lootes sotsiaaltöötaja abile ja toetusele.

Milliste momentidega arvestab kohus hooldaja määramisel? Esmajoones on see psühholoogiline sobivus lastega. Avaldusele tuleb lisada võimalikult rohkem materjale (kirjavahetus, SMS-id, õnnitluskaardid jne), samuti tunnistajate ütlused niisuguse sobivuse olemasolu kohta.

Oleks hea tõestada sugulussidet lastega ehk teil tuleks taotleda DNK ekspertiisi. Sotsiaalosakond sel etapil vaevalt et niisuguseks ekspertiisiks nõusoleku annab, kuid vähemalt on taotlus olemas.

Samuti on tähtis dokumentaalselt tõestada, et lastele vastuvõetavad elamistingimused, kaasa arvatud sissetulek ja elamispind, on teil olemas. Nõutakse ka teie abikaasa nõusolekut teie hooldajaseisusega. Võite lisada ka iseloomustuse oma töökohalt.

Mu vanemad kirjutasid omal ajal korteri venna nimele, kuid jäid sinna edasi elama. Hiljem isa suri, ema aga viibib hooldushaiglas. Varem maksime korteri eest isa kontolt. Ema kontolt ma maksta ei taha. Vend ei maksa samuti. Ema eest ei hoolitse ta kuidagi ning kuuldavasti kavatseb korteri ära müüa. Minul on raske invaliidsus. Kuidas ma saaksin saavutada selle, et kas või osa rahast, mille vend saab kinnisvara müügist, läheks ema hooldamiseks?

Korteri omanik on teie vend. Seepärast ei saa teil ega teie emal enam olla selle korteriga seoses mingeid ootusi. Teie vanemad kasutasid seda elamispinda, kuna selleks oli olemas teie venna hea tahe.

Ent tema, nagu teiegi, on kohustatud ülal pidama hooldust vajavat ema. Seepärast on teil täielik õigus teatada vennale, et kavatsete hoolduskulusid temaga jagada. Kui ta keeldub, on olemas üks variant – kohus. Te võite arsti juuresolekul vormistada endale ema nimel volikirja ning pöörduda ema nimel ka kohtu poole, et ka teie venda kohustataks ema ülal pidama.

Muide, arvestades teie invaliidsust, võib kohus taganeda laste teovõimetute vanemate saatuses võrdse osaluse põhimõttest ning kohustada teie venda võtma enda kanda suurema osa kuludest.

2016.aastal määras kohus mind mu enda soovil ema hooldajaks. Sealjuures olen Vene Föderatsiooni kodanik ja sõidan siia viisaga. Peale minu emal teisi sugulasi ei ole. Elamisluba, mida ma samal aastal taotlesin humaansuse põhimõtte alusel, mulle ei antud. Viidati kontrollimisele, mis olevat näidanud, et ema seisund ei ole nii halb, et ta ei oleks suuteline ilma minu abita toime tulema. Mina ei ole sellega nõus. Kuidas saaksin siiski elamisloa probleemi lahendada?

Ainus väljapääs on esitada teist korda dokumendid alalise elamisloa saamiseks. Ent võttes arvesse märkusi, mida Politsei- ja Piirivalveamet tegi eelmisel korral, peate oma taotluse märksa hoolikamalt läbi mõtlema.

Kui ema seisund on halvenenud, peab seda lihtsalt kinnitama perearsti otsus. Kui ema ei suuda kõrvalise abita liikuda, peab see olema kindlasti arsti otsuses kajastatud. Ka see, et teda ei ole võimalik transportida. Üldiselt peab olema kõigile näha, et võrreldes eelmise aastaga, mil te esitasite taotluse elamisloa saamiseks, on ema seisund oluliselt halvenenud.

On tähtis, et meditsiinilisi dokumente oleks täiendatud naabrite, sõprade, korteriühistu liikmete ja sotsiaaltöötajakirjalike tunnistustega selle kohta, et teie ema seisund on halb.

Märkige tingimata, et juhul kui teile elamisluba ei anta, ei saa te vajalikul määral täita teile seadusega pandud hooldajakohustusi, sest viisa antakse vaid teatud tähtajaks. Just teie hooldajakohustused, mida te Venemaal ei saa täita, peate seadma esikohale.

Kui Politsei- ja Piirivalveamet jälle keeldub, esitage kõigepealt oma vastuväide. Kui see midagi ei anna, siis pöörduge kohtu poole.

Minu tütar töötab välismaal. Tema laps elab meie juurese. Isadust ei ole tuvastatud. Kas mina saan vormistada end lapse hooldajaks ilma tütre nõusolekuta?

Hoolduse määramiseks ei ole ema nõusolekut vaja. Ent tütre selja taga ei saa te samuti hooldust vormistada. Hooldus määratakse kohtu otsusega. Hooldus tähendab, et piiratakse vanema õigusi teha otsuseid lapse kohta. Ema kutsutakse kohtuistungile ning ta võib lõplikku kohtuotsust mõjutada.

Olen oma mehe ja poja hooldaja. Nad on tunnistatud teovõimetuteks. Oleme mehega oma kolmetoalise korteri kaasomanikud. Ma tahan, et pärast meie surma jääks korter tütrele. Kas mina kui hooldaja saan kirjutada kogu korteri enda nimele ning pärandada seejärel tütrele? Teine variant: kas ma võin korteri müüa, et osta väiksema ning ülejäänud raha anda mehe ülalpidamiseks hooldekodus?

Vaatamata sellele, et te olete oma abikaasa hooldaja, ei saa te korteriga tehinguid ilma kohtu nõusolekuta sooritada. See tähendab, et igaks oma toiminguks peate saama kohtult loa. Kohtu ülesanne on jälgida, et teie tegutsemine ei kahjustaks hooldusaluse ehk teie abikaasa huve. Kohus ei luba teda omandist ilma jätta ilma kompensatsioonita. See tähendab, et maksimum, mida kohus võib teile lubada, on vormistada tütrele testament enda ja abikaasa nimel. Muide, see ei võimalda teil saavutada soovitud tulemust, sest pärast teie surma on teie invaliidist pojal ikkagi õigus pärandi kohustuslikule osale.

Kui aga kujuneb niisugune olukord, kus korter tuleb müüa, siis ka selleks tuleb kohtult luba küsida. Avalduses tuleb teil selgitada müügi põhjusi, seda, millise müügihinna kavatsete märata ning kuidas soovite saadud raha kulutada. See tähendab, et tuleb selgitada, et nii- ja niisuguse summa eest soovite näiteks osta ühetoalise korteri, vormistada selle enda ja mehe nimele, poole ülejäänud rahast aga panna oma kontole, poole aga mehe kontole, kust see hakkab laekuma tema ülalpidamiseks hooldekodus.

Ainult olles veendunud, et te tegutsete hooldusaluse huvidesse, annab kohus teile korteri müümiseks nõusoleku.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Minu pojad said pärast isa surma päranduseks korteri. Vanemal pojal olid alimendivõlad ning kohtutäitur pani poole pärandatud korterist oksjonile ning müüs selle ühele firmale. Teine pärija tunnistati teovõimetuks,  mina olen tema hooldaja. Kuidas peaksin toimima, et kohtutäitur, kui midagi peaks juhtuma, ei müüks ka teist poolt korterist?

Kinkelepingu teie nimele tegemiseks ei ole teie teovõimetul pojal kahjuks õigust. Ent kuna teie olete hooldaja, siis saate kohtu kaudu tema vara käsutada. See tähendab, et üks variante on pöörduda kohtu poole ja selgitada, et pool kodust on juba kaotatud, aga teie tahate säilitada teist poolt, kuna teovõimetul inimesel on seal meditsiiniliste näitajate kohaselt väga mugav olla. Teie puhul teeb otsuse just kohus.

Mul on hooldusalune. Kuna teda üksi jätta ei saa, elan tema korteris. Korteriühistu kohustas mind maksma oma osa korteriüürist. Kas see on seaduslik? Ja kas ma võin selle korteri ära müüa, et osta asemele tagasihoidlikum?

Teil tuleb täpsustada, milline kord kehtib selles korteriühistus: kas raha võetakse korteri, ruutmeetrite või inimese kohta? Kui ruutmeetrite või korteri alusel, siis peab kõige eest maksma korteriomanik.

Korteri müük on sel juhul võimalik ainult kohtu kaudu. Ainult siis, kui selline müük on hooldusaluse huvides. Kohtule esitate avalduse teie kui hooldaja. Te peate esitama ka kõik oma argumendid niisuguse müügi kasuks. Loomulikult peate näitama, kuhu te kavatsete hooldusaluse elama panna.

Olen hooldaja kahele lapselapsele, kes õpivad vanemates klassides. Nad õpivad välismaal, kuid on säilitanud Tallinna sissekirjutuse. Ma küsisin sotsiaalosakonnast, kas meile on ettenähtud mingid toetused. Mulle vastati, et kui on raske, siis las tüdrukud lähevad tööle…

Kogu olukorra muudab raskemaks asjaolu, et teie lapselapsed õpivad väljaspool Eestit. Meie riigis saavad vähese sissetulekuga õppurid toetust.

On olemas ka ühekordne elluastumistoetus. Sellele võib pretendeerida Eesti sissekirjutusega isik, kes on enne 18-aastaseks saamist olnud hoolduse all, pärast aga suundub uude elukohta. Seda toetust tuleb taotleda Sotsiaalametilt. Teie lapselaste puhul võib probleemiks saada see, et nad  ei ole juba ammu elanud kodus.

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)