Kuidas saada hüvitist tekitatud kahju eest ja kuidas registreerida ümber suvilat

08/09/2017

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos tasuta konsulteerivate juristide seekordsetest vastustest leiavad kasulikku informatsiooni inimesed, kellele on tekitatud kahju, samuti suvilaomanikest aiapidajad.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

2012.aastal algatati minu vastu kriminaalasi seoses pankrotiasjaga firmas, kus mind nimetati juhatuse liikmeks sõna otseses mõttes lõpu eel. Kriminaalmenetlus lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Hiljuti aga teatati mulle, et võin loota hüvitisele tollal äravõetud korteri eest. Kes nimelt mulle selle hüvitise maksab?

Seaduse kohaselt kannab vastutust vahi alla võtmise, arestimajja paigutamise, eluruumist väljumise keelamise, ametist kõrvaldamise, vara arestimise või selle äravõtmise ning ebamõistlikult pikaajalise menetluse eest riik.

Vastavalt kahju hüvitamise seadusele võite kuue kuu jooksul päevast, mil saite teada või oleksite pidanud teada saama kriminaalmenetluse lõpetamisest, esitama ringkonnaprokuratuurile taotluse teile selle kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Te võite nõuda ka moraalse kahju hüvitamist, kuid seda tuleb tõestada.

Aastail 1972 – 2010 töötasin ma ühes organisatsioonis,  mis, tõsi küll, muutis tihti oma nime. Viimase all jõudsin ma töötada kõigest aasta. Ma läksin sooduspensionile, sest minu kutseala kuulub loetellu, mis annab õiguse minna pensionile viis aastat varem. Pealegi läks tervis hoopis käest ära ning 2015. aastal diagnoositi mul tõepoolest kutsehaigus – töövõime kaotus 40% ulatuses. Minu organisatsioon aga keeldus maksmast minu tervisele tekitatud kahju eest hüvitist. Mida ma peaksin tegema? 

Olles tutvunud teie poolt esitatud dokumentidega, võin selgitada järgmist. Teie firma märkis, et niisuguse hüvitisega kaetakse töötaja töövõime kaotust, kuid kuna töövõimetuse diagnoosimise momendil te justkui enam ei töötanud, siis ei kaotanud te ka oma tulusid.

Pean aga märkima, et vastavalt seadusele, töökoha olemasolu või puudumine hüvitise väljamaksmise faktile ei mõju. Tehti kindlaks, et kutsehaigus on teie kutsealase tegevuse tagajärg. Kuna see vähendab teie edasisi võimalusi tööd leida, kohustab seadus eelmist tööandjat hüvitama teile tekitatud kahju.

Kui tööandja ei kavatse teha seda vabatahtlikult, tuleb teil minna kohtusse. Seda on teil õigus teha kolme aasta jooksul pärast kutsehaiguse diagnoosimist.

Kui kohus langetab otsuse teie kasuks, peab tööandja maksma hüvitist, alates sellest päevast, kui te pöördusite tema poole sellekohase nõudega.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Minu mees hukkus 13 aastat tagasi liiklusõnnetuses. Kohus määras mulle hüvitise, mille pidi maksma avarii süüdlane. Selle otsusega pöördusin ma kohtutäituri poole. Ta hakkas mulle üle kandma mingeid sente. Hiljem maksed hoopis katkesid. Kohtutäitur viitas sellele, et liiklusõnnetuse süüdlasel ei ole raha. Ma katkestasin lepingu selle kohtutäituriga ja läksin teise juurde. Seal kordus kõik samamoodi. Siis läks  minu asi üle kolmanda kohtutäituri kätte, kuid ka temalt ei ole ma raha saanud. Mida ma peaksin tegema?

Paberitest on näha, et viimast korda käisite kohtutäituri juures tervelt seitse aastat tagasi. Nüüd peaksite vähemalt ennast meelde tuletama, kirjutades kohtutäiturile tähitud kirjas järelepärimise, paludes viimast informatsiooni oma asja kohta, samuti nende meetmete kirjeldust, mida ta rakendab, et teile kuuluvat raha välja nõuda. Kahjuks, kui võlgnik on täielikult maksejõuetu, ei saa ka kohtutäiturid tihtipeale midagi teha.

Pöörduge kohtutäituri poole tingimata kirjalikult. Tema juures käia ja helistada ei ole vaja. Siis saate vajaduse korral alati tõestada, et olete tema poole pöördunud.

Kui vastust ei tule, võib esitada kaebuse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhtkonnale. Hüvitise väljanõudmise puhul aegumistähtaega ei ole.

Me ehitasime aiamaja. Vormistasime kõik seaduslikult ning katastrisse kanti see 1996. aastal. Hiljem ehitasime juurde väikese kütteta veranda eraldi vundamendil. Tuletõrjuja Päästeametist teatas, et meil ei olevat ahju sertifikaati (ma ise omal ajal ladusin selle üles, kuid viimastel aastatel ei ole me seda isegi kasutanud) ning seepärast ei võta ta maja vastu, olevat tarvis kutsuda spetsiaalne meister, kes annab ahjule sertifikaadi. Miks pean ma kedagi kohale kutsuma, kui enne seda käis korstnapühkija ja ütles, et meie ahjuga on kõik korras?   

Ligikaudu kaks aastat tagasi algas Eestis ehitusreform, mis näeb ette kõigi nende ehitiste registreerimise, mis ei ole kantud registrisse. Soovitame teil välja selgitada kutsekoja kvalifitseeritud ja sertifitseeritud meistrite hinnad ning kutsuda üks neist kohale, et ta annaks teile välja vajaliku sertifikaadi.

Kui te aga ahju üldse ei kasuta, siis on ehk parem see üldse lammutada? Siis ei pea ka sertifitseerimisele raha kulutama.

Riigilõivuseaduses on öeldud, et lõivu võetakse ebaseaduslikult püstitatud ehitistelt. Kuigi omal ajal, ehitades oma kooperatiivis suvilakesi, inimesed kõige eest maksid, nõuavad ametnikud jällegi auditit, riigilõivu ja ümberregistreerimist. Ehitisi pinnaga alla 20 ruutmeetri tõlgendavad nad kui ebaseaduslikke, sest need olevat renoveeritud, ümberehitatud ning on vaja nüüd uuesti registreerida. See aga tähendab suurt raha – kuni 2 500 eurot. Kas need ametnike meetmed on õiguspärased?

Igat niisugust juhtumit, isegi ühe aianduskooperatiivi raames, tuleb vaadelda eraldi.  Asi on selles, et ehitiste registreerimisel reformi raames võrdlevad ametnikud ehitiste plaane ja dokumente, mis on omanike käes, tegelike plaanidega (neil eesmärkidel kasutatakse aerofotosid). Ja kui te räägite, et hooneid on ümber ehitatud ja muudetud, siis on ümberregistreerimine vajalik. Muide, seda, millised hooned on juba registrisse kantud, saab teada internetileheküljel https://www.ehr.ee.

Kui aga inimene leiab, et ametnikud nõuava liiga, jääb üle ainult üks tee – kohtutee.

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi iikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9 – 12 telefonil  6720311.      

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)