Küsimused seoses elamislubade ja kodakondsusega on endiselt tähelepanu keskmes

24/04/2017

Tasuta juriidiliste konsultatsioonide praktika Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos tõendab, et küsimused seoses elamislubade ja kodakondsusega on endiselt tähelepanu keskmes.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Tahaksin tuua oma elatanud ema Ukrainast Eestisse. Kas selleks on mingeid võimalusi?

Selles olukorras on need seotud ainult teie ema tervisega. Kui teil on praegu või tulevikus meditsiinilised dokumendid, mis tõendavad, et ta vajab pidevat hoolt, mida keegi teine peale teie ei saa tagada, teie aga ei saa Ukrainasse elama asuda, siis on tal võimalus taotleda Eestis elamisluba.

Mul on Venemaa kodakondsus. Ma tulin Eestisse, abiellusin ja sain ajutise elamisloa. Siis aga sattusin vanglasse. Kui ma vabanesin, sain teada, et mind tahetakse riigist välja saata. Ma kirjutasin vastulause. Mida on mul selles olukorras oodata?

Teid võidakse välja saata isegi päevapealt, anda 15 minutit asjade kokkupanekuks ning toimetada piirile. Niisugune on Politsei- ja Piirivalveameti viimase aja praktika. Te tegite õigesti, et kirjutasite vastulause. Niisugustel juhtudel ei ole välistatud kohtu poole pöördumine. Tuleb aga meeles pidada, et kui teil ei ole Eestis sugulussidemeid või lapsi, on tõenäolisus, et saate siia jääda, tühine. Teil on võimalus hiljem külastada Eestit viisaga, kui niisugune vajadus tekib.

Mu naine on Vene Föderatsiooni kodanik. Kolm ja pool aastat tagasi sai ta siin elamisloa, kui oli minuga abiellunud. Nüüd me kavatseme abielu lahutada. Ta kardab, et kaotab elamisloa, tal on hea töökoht. Kuidas saaks ta Eestisse jääda?   

Kohe pärast lahutusavalduse esitamist võib ta pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole ning taotleda elamisluba töökoha kaudu, kui tema tööandja muidugi on nõus teda nii tööle vormistama.

Teine variant – uus Eestis – on tähtajaline elamisluba alaliseks elamiseks. Seda võib taotleda, kui on elatud Eestis viimase viie aasta jooksul pidevalt kolm aastat.

Tema jaoks oleks ideaalne variant säilitada abielu seni, kuni ta on sooritanud eesti keele eksami kategooriale B1 ning pärast viit aastat siin elamist saab ta taotleda alalist elamisluba.

Minul on hall pass, mu naisel aga on Armeenia kodakondsus. Oleme sünnist saadik elanud Eestis. Meil sündis siin laps ning me tahaksime, et tal oleks Eesti kodakondsus. Politsei- ja Piirivalveametis öeldi, et kui me esitame tõendi selle kohta, et meie laps ei ole Armeenia kodanik, siis saame taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust. Me vormistasime niisuguse tõendi, kuid selgus, et see ei aita. Ma olen segaduses…

Tõepoolest teie puhul niisugune tõend ei aita. Kui kummalgi vanemal ei ole kodakondsust ja laps ei saa vastavalt saada mingit kodakondsust, siis antakse talle Eesti Vabariigi kodakondsus. Seepärast saavad Eesti kodakondsust taotleda lapsevanemad (või lapsevanem, kes kasvatab last  üksi), kellel ei ole mingit kodakondsust ja on elanud Eestis vähemalt viis aastat.

Teie lapsel on võimalus saada ema järgi Armeenia kodakondsus. Amet lähtub just sellest.

Kui te sooritate vajaliku keeleeksami ja saate Eesti kodakondsuse, siis saate taotleda oma lapsele Eesti kodakondsust. Seni aga peab ta jääma ilma väljasõiduõiguseta, sest sünnitunnistuse alusel võidakse ta riigist välja lubada, kuid ilma passita Eestisse tagasi ei lasta. Üks võimalus on vormistada lapsele Armeenia pass. Siis jääb ta Eestisse elama elamisloa alusel.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Minu pensionäridest vanemad elavad Ukrainas. Tahaksin,  et nad tuleksid elama siia. Millised variandid neil enda Eestis sisseseadmiseks oleksid? Kas on võimalik rääkida perekonna taasühendamisest?

Muidugi, tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja Euroopa Liidu direktiividele, võib kindlalt öelda, et jutt on perekonna taasühendamisest. Ent iga riik võib ise otsustada, milline peab olema perekonnaliikmete elamisloa saamise kord. Ka Eestis, rääkides taasühendamisest, me peame silmas üldjuhul abikaasasid ja alaealisi lapsi. Kui aga jutt on vanematest, siis on seaduseandja näinud ette palju piiranguid ja lisatingimusi, mille täitmise korral on elamisluba võimalik saada. Üks selliseid tingimusi on vanemate halb tervislik seisund ja nende hooldamisvajadus. Teie puhul, kui me räägime mõlemast vanemast, on tarvis veel ka dokumenti, mis kinnitab, et nad ei suuda teineteise eest hoolitseda ja vajavad abi. Vajalikku arstlikku ekspertiisiotsust on võimalik saada nii vanemate elukohariigis kui ka Eestis. Olles saabunud siia viisaga, võivad nad pöörduda teie perearsti poole ja saada temalt otsuse oma tervisliku seisundi kohta. Nad peaksid kaasa võtma oma meditsiinilised kaardid. Arsti vastuvõtt ja edasised uuringud on muidugi tasulised, kuid need tuleb läbi teha kui see aitab teie arvates teie vanematel kinnitada, et nad vajavad igapäevast hooldust, kuid teineteise eest ei ole nad suutelised hoolitsema. On vaja arvestada sellega, et olles saanud elamisloa, peab teie vanematel olema tervisekindlustus. See on kallis, kuid vajalik. Haigekassa kindlustus on vaid Eesti pensionäridel. Õigus rahvapensionile tekib teie vanematel aga alles viie aasta möödudes.

Mind huvitab, millistel juhtudel on võimalik loota Eesti kodakondsuse saamisele eriliste teenete eest? Olen saanud aukirju ja autasustatud ordeniga.

Tegelikult ei ole keegi kusagil fikseerinud, kui suured peavad olema inimese teened, et ta võiks loota kodakondsuse saamisele nende teenete eest. Ajalisi raame samuti ei ole.

Taotluse võib esitada valitsusele selle ministeerimi ametnik, kes teid on autasustanud. Ta võib koostada esildise näiteks siseministrile selle kohta, et te olete sellele ametkonnale väga suuresti abiks olnud, et seda on korduvalt ära märgitud ning nüüd palub ametkond arutada teile Eesti Vabariigi kodakondsuse andmist eriliste teenete eest.

Minister vaatab dokumendid läbi ja on kas nõus või mitte. Kui ta nõustub, siis tõstatab ta selle küsimuse valitsuse istungil, kus kodakondsuse andmine kas heaks kiidetakse või siis mitte.

Minu vanaisa suri 1920. aastal Narvas. Dokumente aga ei ole, sest sõja ajal põlesid need kõik ära. Kuidas ma saaksin tõestada, et mul on õigus saada kodakondsus sünnijärgselt?

Teie olukord ei ole lootusetu. Šansid dokumendi leidmiseks on suured. Tõelisi imesid saadab korda Eesti Riigiarhiiv. Seal on asutatud terve osakond, kus otsitakse dokumente Eesti kodakondsuse taastamiseks.

Avalduse palvega leida teie jaoks kinnitavad  dokumendid võite esitada, kui te lähete arhiivi kohale. Saate vormistada ka elektroonilise avalduse arhiivi koduleheküljel.

Kui olete dokumendid kätte saanud, võite esitada avalduse Eesti passi saamiseks. Sealjuures tuleb silmas pidada, et Eesti kodakondsus vormistatakse mitte teie esivanemate elukoha, vaid selle järgi et ühel teie esivanematest oli 1940. aasta seisuga Eesti kodakondsus. Kui kodakondsus oli ja ei olnud vormistatud sellest loobumine, on teil õigus nimetada end Eesti Vabariigi õigusjärgseks kodanikuks.

Üle 10 aasta tagasi abiellusin ma inglasega. Mul on hall pass ja alaline elamisluba Eestis. Kaks aastat oli mul abikaasa Briti viisa, hiljem oli mul õigus saada kodakondsus. Ent perekondlikel põhjustel loobusin. Viimased neli aastat olen elanud Eestis, mees käib siin, kuid siiski on tulnud aeg kõik lõplikult otsustada. Tean vaid üht: Eesti elamisluba ma kaotada ei taha.

Kui te võtate Suurbritannia kodakondsuse, siis te elamisluba Eestis ei kaota. Küsimus on ainult selles, et kuni see riik kuulub veel Euroopa Liitu, olete teie EL-i kodanik, teie elamisluba aga vormistatakse ümber alaliseks elamisõiguseks. Halli passi ei ole teil siis enam võimalik saada.

Kui te otsustate võtta Suurbritannia kodakondsuse pärast selle riigi lõplikku lahkumist Euroopa Liidust, muutub teil vaid passi vorm, sellesse tuleb teie Suurbritannia kodakondsuse kinnitus. Eesti alaline elamisluba aga jääb teile alles.

Mu ema on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel on siin alaline elamisluba. Ta on otsustanud asuda elama Venemaale. Venemaa sisepass on tal olemas. Kogu tööstaaž on tal Eestis. Milliseid dokumente peab ta vormistama ja kuidas toimida elamisloaga?

Siin oleneb palju sellest, kas ta on otsustanud sõita Eestist ära lõplikult või tahab säilitada siiski võimaluse siia tagasi pöörduda.

Kui ta otsustab teise variandi kasuks, siis ei ole vaja midagi teha. Alalise elamisloaga ei juhtu samuti midagi. Ent selle säilitamiseks tuleb tal sõita Eestisse kasvõi kord aastas. Pension laekub endiselt tema arvelduskontole.

Kui teie ema aga otsustab suhted Eestiga lõplikult katkestada, siis peab ta pöörduma politseisse ja lõpetama elamisloa kehtivuse. Lisaks sellele lõpetab Eesti ka teie emale pensioni maksmise. Tal on õigus kirjutada Sotsiaalkindlustusametile avalduse selle kohta, et soovib saada pensioni Venemaal. Eesti hakkab siis pensioni konverteerima ja kord kvartalis üle kandma Venemaa Pensionifondile. Tuleb arvestada aga sellega, et seal hakkab ta pensioni saama rublades. Seepärast ei ole välistatud kaotused eurode rubladesse konverteerimisel. Tulumaks peetakse kinni kogu summalt. Tagastust aga on võimalik saada, kui pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole maksudeklaratsiooni esitamiseks ettenähtud ajal.

Minu vabaabielunaine on Lätti mittekodanik ja tal on seal alaline elamisluba. Kuidas oleks tal võimalik saada Eesti elamisluba?

Praegusel hetkel on tema jaoks ainus variant saada see töökoha kaudu. Välismaalaste seadus ja Eesti Vabariigi migratsioonipoliitika eeldavad, et inimene, kes soovib elama asuda Eestisse, astub selleks teatud ettevalmistavaid samme. Teie puhul tuleb tal leida tööandja, kes annab garantiikirja, et ta soovib näha seda töötajat enda juures töökohal.

Teie elukaaslasel on alaline elamisluba Euroopa Liidus. Seepärast on Eesti elamisloa saamine just temast huvitatud tööandja olemasolu korral lihtsustatud nullini.

Potentsiaalsete tööandjate avaldused, et nad võtavad tööle ainult elamisloaga töötajaid, on tegelikult õigusevastased ning neid tööandjaid saab võtta vastutusele diskrimineerimise eest. Seepärast, et Euroopa Liidu piires kehtib teenuste ja töötajate vaba liikumine. Keelduda töötajast seepärast, et tal puudub elamisluba, ei tohi.

Järgmises juristi nõuannete väljaandes käsitleme päranduse teemat.

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: Kai Stachowiak / publicdomainpictures.net (CCO 1.0)