Pärand ja pärandamine: korterist ja võlgadest kuni kohani surnuaial

28/03/2016

Jätkuvad tasuta juriidilised konsultatsioonid Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroos. Üks teemadest, millest praktiliselt iga kord juttu on, on pärandamine.

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Olen lastetu invaliid, Eesti kodanik. Vanemad surid. Õed elavad Venemaal. Tahan teada, mis saab minu korterist pärast seda, kui mind pole, kes selle pärib?

Teie juhtumi korral, kui lapsi pole ja vanemad surid, sätestab seadus, et teie õed on esimese ringi pärijad. Pärast teie lahkumist saavad nad teie korteri omanikuks, kusjuures omanikuks saavad nad ühiselt, see tähendab, et nad võivad käsutada omandust ühiselt.

Selleks aga, et võiksite tunda end kindlamalt, võite teha välismaal elavatele õdedele päranduse. Selle võib vormistada notari juures või teha koduse testamendi. Kodune testament kirjutatakse käsitsi, kindlasti tuleb märkida koostamise kuupäev (oma allkirja peavad lisama ka kaks teovõimelist tunnistajat). Kuid selline testament kehtib ainult pool aastat, kui pärandaja elab. Kui testamendil puudub kuupäev, siis loetakse see kehtetuks.

Minu isa suri üheksa aastat tagasi. Pärandas kõik tädile. Nüüd läksin ma pensionile ja leidsin teavet selle kohta, et mittetöötavad lapsed võivad saada osa pärandusest. Kas see on nii?

Te räägite pärandi sundosast (see on kaks korda väiksem sellest, mida te oleksite saanud tavalise pärimise korral), mida võib saada pärija, kelle suhtes pärandajal oli surmahetkel Perekonnaseadusest lähtuv tegelik ülalpidamiskohustus. Teie juhtumi korral seda pole, seetõttu ei saa te sundosale pretendeerida.

Kaks aastat tagasi vormistasime tütrele maja kinkelepingu, jättes meile abikaasaga õiguse seal elada. Mees suri ja algasid probleemid. Neli kuud tagasi ajas tütar mind sellest majast välja, üüris mulle ühetoalise korteri ja maksab osa üürist. Ma maksan ülejäänu ja tasun kommunaalteenuste eest. Kas on seaduslik võimalus, mis lubaks mul majja tagasi pöörduda?

Kui kinkelepingusse oli kantud säte isiklikust kasutusõigusest, siis on märge selle kohta kinnistusraamatus. Kinkelepingu võib tühistada, kuid mitte hiljem kui aasta pärast päeva, kui te saite teada kinkelepingu tingimuste rikkumisest.

Pöörduge notari poole, rääkige, et vormistasite tütrele kinkelepingu, kus on öeldud, et te võite majas elada, kuid tegelikult seal elada ei saa, kuna tütar tõstis teid välja. Selgitage, et ta isegi ei maksa üüritud korteri eest. Teatage notarile oma soovist kinkeleping tühistada.

Me ostsime mehega abielus olemise ajal korteri. 2010. aastal ta suri. Mingit pärimisprotsessi polnud. Kas korterile on õigus mehe lastel esimesest abielust?

Ma saan aru nii, et me räägime olukorrast, kus ei olnud tehtud testamenti. Kui ei teostatud mingeid notariaalseid tegevusi, siis see ei tähenda, et lastel esimesest abielust pole õigust pärandile. Kehtiva seadusandluse kohaselt on tähtaeg pärandist keeldumiseks 3 kuud hetkest, mil pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Pärast isa surma ei teostanud lapsed notariaalseid tegevusi, ei keeldunud pärandist, seetõttu mingeid tehinguid ülalmainitud korteriga teha ei tohi.

Tuleb ühendust võtta lahkunud abikaasa lastega, nad peavad teostama notari juures pärandi jõustumise protseduuri ‒ vormistama neile kuuluvad pärandvara virtuaalsed osad. Seejärel on võimalik, et nad vormistavad kinkelepingu teile. Siis saate täievoliliseks omanikuks. Tõsi küll, lapsed võivad soovida ka oma osad teile müüa.

Lahutasin abikaasast 2012. aastal, ta suri 2013. aastal. Testamenti ei jätnud. Ühisvara pole. Pärijateks said lapsed esimesest abielust. Kuid mehe endine tööandja teatas mulle, et eksabikaasast jäi võlg, mis ületab 5000 eurot, mina olevat selle pärinud ja pean maksma. Kas see on nii?

Te olite võlgniku surmahetkel temast juba lahutatud, seepärast pole teil mingit seost tema pärandiga, sealhulgas ka tema võlgadega. Võlgade eest vastutavad pärijad, teie nende hulka ei kuulu.

1983. aastal kinnistas mu isa endale koha kalmistul oma isa, enda ja teise abikaasa jaoks. Hiljuti sain ma teada, et see maatükk läks pärandina sellele, kes seal viimati mattis. Selleks inimeseks osutus minu isa teise abikaasa naaber, kes isegi ei teatanud mulle selle naise surmast. Kas see on seaduslik, et nüüd on selle maatüki kasutusõigus ainult temal?

Matmiskoha kasutusõigus antakse Eestis keskmiselt 20 aastaks. Pärast seda tuleb leping uuesti sõlmida (kusjuures pool aastat enne selle lõpptähtaega), kui seda aga ei tehtud, siis antakse maatükk üle sellele, kes teostas seal viimase matmise. Isegi arvestades, et te hoolitsete vanaisa ja isa haudade eest, kuulub õigus kasutada maatükki, kuhu nad on maetud, naabrile, kes mattis teie isa naise.

Mul on ühetoaline korter, mis oli omandatud abielu ajal. Mees suri. Tal on kaks last esimesest abielust. Kas mina kui eakas inimene võin loota, et korter jääb mulle?

Pärandajast kauem elanud abikaasa pärib koos pärija sugulastega. Tema pärandiosa suurus sõltub sellest, millise ringi pärijatega koos ta pärib. Antud juhul te pärite võrdsetes osades tema lastega, kuid mitte vähem kui üks neljandik osa pärandvarast.

Koos pärandosaga võite te nõuda ka kinnisvarale, see tähendab, teie ja teie mehe ühisele kodule isikliku kasutusõiguse sätestamist, millest on juttu Asjaõigusseaduse artiklis 227. Kuid seda nõuda on teil õigus ainult tingimusel, kui teie materiaalne seisund võib halveneda sel põhjusel, et osa korterist jääb teie lahkunud mehe lastele. Sel juhul on teie lahkunud mehe lastel ikkagi oma osad, kuid teil on õigus notari kaudu või vajadusel kohtu kaudu taotleda, et saaksite elu lõpuni elada ainuisikuliselt.

Suri minu vabaabielumees. Tal on seaduslik naine, kes elab juba aastaid välismaal. Nüüd tuli ta siia, et maha müüa korter, kus ma koos vabaabielumehega elasin 18 aastat. Kas mul on õigus pretendeerida pärandi sundosale?

Pärandi sundosale saavad pretendeerida ainult ülalpeetavad ja lapsed. Teiste sõnadega, teie olukorras on õigus pärandile ainult seaduslikul abikaasal.

Kaks aastat tagasi sain pärandiks korteri. Hiljuti kuulsime, et seda müües tuleb maksta tulumaksu, sest me elame teises kohas. Kas see on nii?

Kui te ei kasuta seda korterit oma peamise elukohana, ei ole sinna sisse registreeritud, siis võib tulumaksukohustus tekkida.

Kui õnnestub Maksu- ja tolliametile tõestada, et teil viimase kahe aasta jooksul polnud mingeid tehinguid kinnisvaraga ja te kasutate korterimüüki oma praeguste elamistingimuste parandamiseks, siis on võimalus tulumaksust vabaneda.

Pärast minu endise abikaasa surma päris meie ühine tütar osa tema varast ‒ 1/6 korterist. Teiste pärijate vastutöötamise tõttu pole tal reaalselt võimalik oma osa saada. Mida ta peaks tegema?

Pärast pärandi jõustumist valdavad pärijad vara ühiselt, see tähendab, et mingeid tehinguid kaasomanikud teha ei saa. Kui kerkib küsimus korteri müümisest, siis peavad kõik omanikud (kaasa arvatud teie tütar) kohale ilmuma notariaalsete tehingute teostamiseks seoses korteri müügiga. Sel juhul jaotatakse tulu endiste omanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kui teised omanikud müüa ei taha, siis on võimalus pöörduda kohtusse.

***

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Ma elan Eestis, vennad elavad Venemaal. Üks vend suri, temast jäi palju raha. Teine vend otsustas, et võtab endale lõviosa, aga mulle jätab vaid õige pisut. Me oleme temaga ainsad pärijad. Ma ei tea, mida teha.

Pärand jagatakse teie vahel võrdselt. See kõik on vaja teostada notari abil. Ilma pärandi jõustumise dokumendita ei saa teie vend panka pöörduda ega võtta sealt raha kui oma pärandiosa.

Teil tuleb kõigepealt pärand avada. Selle jaoks võite kas sõita notari juurde teie lahkunud venna elukohas või pöörduda notari poole siin ‒ ta vormistab teie avalduse pärandi avamiseks, teie aga saadate dokumendid postiga Venemaa notarile.

Venemaa notar omakorda määrab, milline on pärandvara ja kus see asub. Ja juba alanud menetluse raames võite te ette võtta vajalikke konkreetseid samme, sealhulgas ka teise pärija suhtes.

Minu õde elab teises riigis, tal hukkus abikaasa, kellel jäi Eesti panka raha. Õde tunneb huvi, kuidas võiks ta selle kätte saada.

Kõigepealt tuleb tal pärand avada ‒ seal, kus kuni surmani elas tema abikaasa. Vastava avalduse üleandmise ajal tuleb notarile teatada, et abikaasal oli arve Eesti pangas. Notar teeb järelepärimise sellesse panka, et välja selgitada, millisest summast on jutt.

Selleks, et teie õde saaks seda raha käsutada, tuleb tal endaga kaasa võtta eesti keelde tõlgitud ja apostillitud pärimistunnistus. Seejärel tuleb tal pangas lahendada raha ülekandmise küsimus.

 

Järgmisel korral vaatleme küsimusi, mis on seotud riikide vaheliste teemadega ‒ pensionite, viisaküsimuste, kodakondsuse ja teise riiki kolimisega.

Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Foto: pxhere.com (CCO 1.0)