Võlanõustaja Terje Lääts: kui kõige vaesemal inimesel tõmmatakse istumise alt tool ära, sellega nõustuda ei saa

„Oh miks küll see kõik vastu võeti,“ ohkab võlanõustaja Terje Lääts, kes oma vastuvõttudel häda ja pisaraid üha rohkem näeb. Viimasel ajal see on seotud  Täitemenetluse seadustiku 9.jaanuarist jõustunud muudatustega, mis on palju segadust toonud.

Läätsi sõnutsi muudatusi poleks olnud, kui meil ei oleks ligi 91 tuhandet isikut, kellelt kohtutäitur raha ootab, ning umbes paarkümmend tuhat võlglast maksuameti ees.

„Seaduseandjad ja kohtutäiturid viitavad sellele, et läheneb aasta 2021, kui seaduse järgi tuleb üks suur võlgade kustutamine. Ja et kolme aasta jooksul saaks võtta veel, mida võtta annab, lubasid nad, et toovad riigikassasse 6 mln eurot,“ räägib Lääts.

Kirjeldage palun nende muudatuste kõige drastilisemat momenti.

Seaduse täiendus lubab kinni pidada miinimumpalgast kuni 20%, kui muidu raha kätte ei saada. Aga täiturid tõlgendavad lisapügalat nii, et maha võib nüüd võtta kõigest – töövõimetoetustest, pensionidest, haigusrahast jne. Ainuke raha, mida kohtutäitur täna puutuda ei tohi, on 140 eurot. Ehk siis elatusmiinimum. Ja seegi tahab võlgniku avaldust saada.

Kui enne selle aasta 9. jaanuarit ka miinimumpalka ei tohtinud keegi puutuda, siis nüüd sellest palgast (mis on teatavasti 500 eurot) kohtutäitur arvab välja 140 eurot ning ülejäänud 360-st tahabki võtta kuni 20%. Ja iga täitur teeb veel erinevalt, igaüks tõlgendab. Aga selline seadus, mis võib jätta inimese leivata, peaks olema täitsa üheselt kõigile arusaadav.

Väidetakse, et inimestel on raha küll, neil on omad firmad, nad näitavad ainult miinimumpalka. Kuid keegi pole arvestanud vaestega, kes on oma võlaasjadega tõesti hädas. Sellega, et trahve hakatakse tegema vastavalt sissetulekule, võib nõustuda, aga kui kõige vaesemal tõmmatakse istumise alt tool ära, sellega nõustuda ei saa. Väga ebaõnnestunud seaduse muudatus minu arust. Eesti Võlanõustajate Liit kindlasti teeb selle kohta kirja Justiitsministeeriumi ja õiguskantslerile.

Paljud võlgnikud loodavad jätkuvalt võlgade aegumisele. Mida selle koha pealt teadma peaks?

Oleneb võlast. Inimesed tihtipeale ei tee vahet, nimetades kõiki võlanõudeid trahvideks. Trahvinõue (politsei, MUPO poolt määratud trahvi alusel) kehtib 4 aastat kohtutäituri toimiku avamise momendist. Aga näiteks kohtukulud on 3-, 5-, 7-aastase aegumisega jällegi toimiku avamise päevast. Maksuameti nõuded on jõus 7 aastat. Ja siis tsiviilnõuded – kõik, mis on kohtuotsustega välja mõistetud, inkasso- ja teiste firmade nõuded. Neile, mille täitetoimikud on alustatud enne 2011.aastat, algas aegumise lugemine uuesti 2011.a. ja nõuded kehtivad kuni 2021. Tsiviilnõuded, mis läksid täituri kätte alates 2011.aastast, kehtivad 10 aastat.

Eraldi grupi moodustavad elatisnõuded. Elatisvõlglastel on kraanid ikka kõvasti kinni keeratud. Kui kohtutäitur teeb taotluse kohtusse, viimane võib peatada autojuhiload, relvaloa. Kui lapse isa või ema ei maksa elatisraha, siis võib nõude pöörata ka vanavanemate vastu. Ja veel: Justiitsministeerium plaanib saavutada seda, et  muuta kehtetuks elatisvõlgniku reisidokument – pass.

Oma praktikast võin tuua sellise näite. Ükskord kirjutasin kohtule, et ei peataks juhilube, sest mees peab käima Haapsalus rehabilitatsiooniravil. Vastus tuli: Eestis on väga hästi organiseeritud ühiskondlik transport, lube polegi vaja ja laps ei pea ootama tühja kõhuga, millal isa oma tervist parandab ja unistuste töökoha saab.

Kas neil summadel, mis lisatakse põhinõude juurde, ka mingi piir on?

Ei ole, kui inimene ise aktiivselt oma õiguste eest ei seisa. Olen näinud kohtuotsust, kus 3000-kroonisest võlast 100 tuhat tekkis. Praegu see annaks 6400 eurot. Nii et kui ei maksa, võib ka 100 eurost tekkida võlgnevus kuni 6400 eurot.

Pärnu Maakohtu võlgasid puudutavad korraldused on võlgnikele tavaliselt täielik reebus. Inimesed ei saa aru, miks need korraldused tulevad just Pärnust. Tean juhtumeid, kus säärane korraldus lihtsalt visati prügikasti, sest arvati, et oli saadetud ekslikult. Seletage palun lahti, kuidas selles orienteeruda.

Teatavasti on meil kolmeastmeline kohus: maakohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. Aga Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja tehti maksekäsuosakond ning see on nüüd selline koht, kust e-kohtuotsusega saab kerge vaevaga võlad kätte. Sinna ei kutsuta kohale. Võlgnik saab paberid ja kõige lihtsam saak sellele osakonnale on siis, kui ta neile ei vasta. Enamuses nii ongi. Kui nn. hageja nõuab ja vastustaja vaikib, kohus mõistab sisse selle summa, mida võlausaldaja nõuab. Tuleb tagaseljaotsus, võlg mõistetakse välja ja antakse kohtutäituri menetlusse. Kui aga võlgnik pole otsusega nõus ja vastab, siis läheb asi maakohtusse, kus ta ära kuulatakse ja võimalik, et mingi uus lahendus leitakse.

Esimene asi neile, kes saab paberi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajast, on lasta see tõlkida (kui eesti keelt ei osata) ja 15 päeva jooksul (välismaal töötavate jaoks  30 päeva jooksul) kirja vastuvõtmise kuupäevast maksekäsuosakonnale vastata.

Inimesed sõidavad ära, otsivad tööd välismaal. See on ka võlakoormaga seotud?

Meil polevat tööpuudust. Aga ka palkasid pole. Olen näinud töölepinguid, kus on palgaks pandud 250 eurot. No missugusest normaalsest elust rääkida võib!

Meie suure kaose tagajärjel inimesed ei hakkagi ametlikult tööle. Täna asud tööle – juba homme saadab täitur tööandjale sissenõudmise kirja. Mustalt töötamine on palju rahulikum. Ja vaadake hindasid, üüre – miks ta läheb ametlikult tööle? Töötab mustalt, kohalik omavalitsus maksab üüri kinni, saab oma 140 eurot ja eks ikka kuskilt kõrvalt veel teenida. Võlgniku loogika on praegu selline. Ja seda võib mõista.

Aga neil, kes on töötutena arvel, tasuks meelde jätta, et igale töötukassas arvel olevale on ette nähtud 6 tundi võlanõustamist. Võlanõustaja juurde pääsemist tuleks taotleda töötukassa konsultandilt.

Intervjueeris Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga