Aarne Saluveer: igasugune kultuur on alati ju mingit tüüpi poliitika, kuid usun muusika imettegevasse jõudu

Aarne Saluveer, tulite hiljuti Strasbourgist, kuhu teid koos ETV Tütarlaste kooriga kutsus Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ja kus laulsite Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks. Mis mulje esinemisest jäi ja mida esitasite?

On suur au ja väljakutse viia Euroopa Parlamenti valik eesti muusikat ja mõjutada inimeste meeli helidega. Loodame, et ka see aitab kaasa vajalike ühiste heade otsuste sündimisele.

Meie selleaastases tegevuses on eriline koht Veljo Tormise muusikal, oleme saanud kutse osaleda 22.juulil Eurovisiooni “Choir of the Year” telekonkursil, kus Tormise muusika jõuab ilmselt suurima võimaliku vaatajate auditooriuminini maailmas. Strasbourgi viisime ka laulupeosõnumit ja esitasime Cyrillus Kreegi, Olav Ehala, Miina Härma, Gustav Ernesaksa muusikat.

Teil on nii palju tiitleid, et kohe küsiksin, kuidas te end ise esitleksite?

Kui peate tiitlite all silmas võimalust olla kaasatud muusikavaldkonna tegevuste kavandamisse Eesti Kooriühingu ja laulupidude, Europa Cantati, Maailma Koorimuusikaföderatsiooni, Maailma Koorimängude, Eesti Muusikanõukogu ja Kultuurkapitali kaudu, siis olen nende võimaluste üle väga õnnelik. Tiitlid pole tähtsad, küll aga kogemus ja tulemus. Käima tõmbavad motiveeritud ja arenevad meeskonnad  – Lasteekraani muusikastuudio ja ETV koorid,  Rocca al Mare  ja Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Arvo Pärdi “Peace Upon You, Jerusalem“ esiettekanne Lincoln Centeris 10 000 koorieksperdile, Tartu Levimuusikapäevi meenutab Grand Prox ja Michael Jacksoni HiStory tuuri lastekoori kõla.

Olete üks aktiivsemaid kujusid Eesti laste– ja noortemuusika vallas, 2006.aastast – Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli direktor. Teatavasti seoses palgaküsimuga selles asutuses avaldasite soovi ametist lahkuda. Milles selle palgaasja iva siiski on?

Olen kogu oma tööelu olnud tegevõpetaja ja pean seda elukutset üheks tähtsaimaks ühiskonnas. Maailm muutub  – kui tahame olla tõeliselt tulevikku vaatavad, tuleb teha kõik selleks, et parimad noored valiksid teadlikult õpetaja elukutse, töötaksid eesmärgipäraselt pühendunult ning tunneksid end väärtustatuna. Selleks tuleb tahta, väljuda mugavustsoonist ja olla ka efektiivsem . Tõstsime töötajate palgamäära ja tunnitasu, samal ajal reguleerides senini väga vabalt kasutatud üldtööaja kasutust. Olime heausksed, kogesime mitmeid takistusi, saime huvitava ja vajaliku kogemuse. Protsess jätkub.

Oh teil on seal veel üks lugu… Millega lõppes kriminaalasi, mis on seotud sellega, et nagu oleksite eelmise aasta Jõulude eel toonud muusikakooli kanget kraami?  

Juhul, kui see nii on, siis on oluline märkida, et siiani pole mind ega kooli sellest teavitatud. Seetõttu ei oska öelda, milles täpsemalt probleem seisneb. Õpilaste Jõulupeo toimumise asjus on infot kogutud, tean et tegemist on tublide ja vastutustundlike noortega, keda saab usaldada ja kes targalt ja hoolivalt tegutsedes viivad elu edasi.

Teie viimane tööpäev Georg Otsas on 31.juulil. Mida teete pärast seda?   

Igas aastas on hetk puhkamiseks, august on selleks hea aeg. Pärast seda saan võtta vastu mitmed huvitavad pakkumised ning teostada siiani pooleliolevad ja uued loomingulised projektid, milleks seni aega nappis.

Läheksin nüüd Eesti kultuurilise suursündmuse juurde. See oli noorte laulupidu, kus loomulikult juhatasite koori. Olite vist ainuke dirigent, kes seal ka pikemaid sõnu ütles. Üks lause oli – hääl ei laula, meel laulab. Mida mõtlesite? Kui siit edasi arutada – kas laulupidu on rohkem poliitika või siiski kultuur?

Hääl on suurimaid varandusi, häälega tervitab vastsündinud inimlaps maailma, hääle järgi tunneme ära oma lähedased ja sõbrad… Meel on meie sisemise jõu allikas. Laulupidu on meie suurim ühine riitus, milles heidame kõrvale igapäevamured ja vastuolud ning saame olla üheskoos uhked selle üle, et  meil on oma juurtest jõudu ammutav kultuur, mis kõnetab maailma.

Laulupidu on loomulikult kultuur ja igasugune kultuur on alati ju mingit tüüpi poliitika. Kui 1869.aastal tulid  Tartus kokku oma kulu ja kirjadega 878 vaprat eesti meest, siis nende poolt ette kantud emakeelse muusikalise sõnumi jõud oli nii võimas, et sellest ammutame jõudu veel tänaselgi päeval. Usun muusika imettegevasse jõudu. Laulupidu on üks selle eredaim näide. Vabadust ei saada kingituseks. Tänu laulupeol muusika kaudu edastatavatele sõnumitele oleme kahel korral läbi ajaloo saanud asuda teostama oma võõrandamatut  õigust vabadusele. Muusika vägi aitab inimmeeli tugevdada astudes välja ebaõigluse, ülekohtu, vägivaldse ühiskondliku korralduse ja muude ebanormaalsuste vastu.  Kuuldes, et mõne heliteose  esitamine on ära keelatud, tundub, et muusika on inimõigus. Ja nii ongi vahel muusika olnud see võlujõud, mis ka suurte režiimide alustalad läbi on uuristanud ja aidanud verevalamiseta vabaks saada lauldes “Sind surmani” või “Isamaa ilu hoieldes …”

Mida arvate laulupeol vene keeles laulmisest? Mida kardetakse seoses sellega? Minu venelasest isa laulis nõukogude ajal  vene kooris ja koos sellega ka mitmel laulupeol vene kooride plokis ning loomulikult vene keeles. Lõpus aga laulsid kõik koorid üheskoos „Mu isamaa on minu arm“ eesti keeles.  See oli võimas! Miks nüüd ei saaks olla?     

Me ei laula laulupeol lihtsalt toredaid laule, vaid  tähenduslikke, neid, mille loomise aluseks on olnud arusaamine, et peame julgema ja oskama igasugustel aegadel sobival moel väljendada meile olulisi väärtusi muusika ja sõna abil. Tähenduslikud lood on meid toonud läbi rasketest aegadest. Seeläbi oleme ärganud ja saanud kultuurrahvaks, kel on kõrgetasemeline mitmekülgne muusikakultuur – helide kunst.

Vene keeles laulmine laulupeol… See on selline äratundmise ja äranägemise küsimus. Paratamatult lõpeb asi kunstinõukogus. Kuid kui tekkivad need lood ja see kunstitoimkond, kes sellised leiab, siis kõike võib juhtuda. Usaldus tekib ajaga ja ühiselt tegutsedes. Kiiresti või jõuga läbimurda – see ei too kellelegi kasu. Minu arvates me peaksime kuulama selle puhul, mis see üldine tunne on, argumenteerima, seletama. Kellegi jaoks on sellist asja vastu võtta veel mõeldamatu.

Ometi on meil võimaluste väike mudel – teie poolt algatatud mudilaskooride festival „Laulusild“ Estonia Kontserdisaalis, kus Tallinna ja Narva lapsed laulsid nii eesti- kui ka venekeelseid laule. Mis sellest kogemusest saanud on, kas  jätkub?

Küsimus on Haridusministeeriumi rahastamises. Siin on tarvis tarkust ja poliitilist tahet. Senine kogemus ütleb, et seda tuleks kindlasti jätkata nii, et kõik noorema kooliosa lapsed saaksid sellest ühisest rõõmsast kogemusest osa. Saan omast kogemusest öelda, et aktiivõppega saab kõnekeele alused selgeks 2 kuuga ja 5-6 erineva tarbekeele valdamine on jõukohane kõigile.

Leidsin info 2008.aastast – selle kohta, et teil olid „мастер-классы“ Peterburi Konservatooriumis. ETV Tütarlaste kooriga esinete üsna sageli Peterburi parimatel lavadel. Kas teist võiks saada selline inimene Eestis, kes ütleks või kirjutaks, et Venemaa pole vaenlane? Kas sellist oma missiooni ei näe? Kas ütleksite kõva häälega välja, et nt olete nõus vene koondkoori laulupeol juhatama? 

Peterburg on eesti kultuuri arengu üks olulisi toetuspunkte, kus on elanud ja töötanud Jakob Hurt, õppinud meie heliloojad ja dirigendid, Nevski prospekti ja Neeva sildu on kujundanud meie kunstnikud ja arhitektid. Oleme teinud koos Veljo Tormise ja ETV Tütarlastekooriga tema autorikontserdi ning kutsutud koos Maris Sirmasiga juhatama üle-venemaalist kooriakadeemiat.

Ma ise ei oska ilmselt hinnata oma tuntust/mittetuntust ja potensiaalset kõneisikusuutlikkust. Ja poliitikas mind täna ei ole. Niipea kui hakkad poliitikast rääkima, hakkavad sulle tekkima poliitikute reeglid, pead olema kellegi poolt või kellegi vastu ja siis leppimist ju väga ei näe. Püüan aidata omalt poolt kaasa sellele, et saaksime luua kõiki austava ja toetava elukeskkonna.

Olete meie maa üks silmapaistvamaid kultuuritegelasi. Kas oskate öelda, mis on Eesti kultuuri suurim probleem?  

Kui keegi tahab suurt probleemi tekitada, siis tavaliselt otsib ta suurt tähelepanu. Kuid elame imelisel ajal, pole mõtet ühelgi probleemil lasta kasvada liiga suureks vaid otsida lahendusi. Meid saab edasi viia missioonitundeline ja eelarvamustevaba tegutsemistahe. Selleks väärtustagem haridust ja õpetajaid, koorijuhte ja tervislikku eluviisi. Hoidkem pereväärtusi ja avastades probleemi muudame selle lahendamise arenguvõimalusteks.

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga