Yana Toom avaldas Facebookis oma intervjuu Eesti Päevalehele: reedel saab selgeks, kas valimisnimekiri tuleb või mitte

Oma valimisnimekirja loomise või sellest loobumise üle läbirääkimisi pidav Yana Toom ütles, et pärast reedet keegi mingeid lisapäevi arutamiseks ei võta ja siis saab selgeks, kas valimisnimekiri tuleb või mitte.

Urmas Jaagant: – Miks te nn kolme õe nimekirja eest võitlemise enda peale võtsite?

Yana Toom: – Sest on teatud rahulolematus, mis mingil ajal väljendus selles, et kui me ei suuda kokku leppida, siis lähemegi alternatiivse nimekirjaga välja.

– Olite ise ka rahulolematu?
– Jah, ja olen veel ka seni.

– Kui kaugel läbirääkimised on?
– Meil on veel kaks päeva aega, ajalises mõttes on lõpp lähedal.

– Aga kui kaugel on kokkulepe?
– Ma ütleks 50 : 50. Panime meelega ajalise piirangu, sest kampaania on juba alanud, et erakond ja nimekiri – kui see peaks tulema – ei kaotaks aega. Teiseks oleks see aus erakonna vastu. Oli paras üllatus, kas ma tulen esinumbriks Põhja-Tallinnas: kaua ma neid teadmatuses hoian? Reedeks on asi selge.

– Mille üle praegu nõu peetakse? On teil konkreetsed nõudmised?
– On muidugi. Seda ma teile ei ava, me sellest meedias ei räägi. Kui on mingi kokkulepe või mittekokkulepe saavutatud, siis räägime sellest pikemalt.

– Kas järgmistel europarlamendi valimistel Keskerakonna esinumbriks olemine on teile oluline?
– Ma sattusin siia nimekirja viimaselt kohalt, saan sellega veel kord hakkama.

– Miks on nii, et te ütlesite pressikonverentsil, et läbirääkimised käivad ja midagi pole otsustatud, aga Jüri Ratas ütles paar tundi hiljem raadios, et mingit nimekirja ei tule?
– Seda peate temalt küsima. Ju siis sai ta pressikonverentsi sõnumist nii aru. Paraku ta eksis. Seal oli kohal nii peasekretär kui ka erakonna aseesimees, nii et oli selge, mida me seal teeme. Jürit ilmselt häirib sõna „läbirääkimine”. Minu poolest võib seda ka kõnelusteks nimetada, vahet ei ole.

– Kas teile tundub, et erakond on võimule saades kedagi või midagi ära unustanud?
– Asi on just selles. Kuidas saadakse populistideks? Siis, kui pole tegelikku võimu midagi ära teha, aga pead saama taas valituks. See viibki selleni, et lubatakse suure suuga igasugu asju. Valija ei tunne erakonda enam ära. Minu tahe on, et suudaksime eristada, mis on koalitsioonilepe ja mis on erakonna positsioon, need ei pea ilmtingimata kattuma. Siin on Ratas teinud ühe hea asja öeldes, et on selle poolt, et andke halli passi omanikele tingimusteta kodakondsus. Koalitsioonileppes seda ei ole, aga see on erakonna seisukoht. Oleks ta sedasama teinud mõne teise asja puhul, oleks olnud tore.

– Kas Keskerakonna valijad tahavad, et Edgar Savisaar oleks Lasnamäel esinumber? Sest seda te ju soovite.
– See on üks asi, mille üle läbi räägime, aga see ei ole peamine asi. Savisaar saab oma hääled igast positsioonist.

– Miks ta siis ei võikski minna? Mihhail Kõlvart on esinumbriks pandud, ka tema tooks palju hääli.
– Üks suur hulk hääli pole nii hea kui kaks suurt hulka hääli.

– Kui oluline see tingimus on, et ta esinumbriks saaks? Ta pole avalikkuses mingit huvi näidanud.
– Läbirääkimistel, mis pole veel lõppenud, ei ole väheolulisi asju. Kõik on olulised.

– Mida tähendab, et Tallinna valimisplatvormi punktid kanduksid üle ka erakonna programmi, mida olete soovinud?
– Kui alustasime nimekirjaga, hakkasime tegelema ka programmiga. Kõneluste käigus arutasime kõiki punkte ja meie programm oli üks nendest punktidest. Mul on hea meel, et 15 punktist 13 olid suure rõõmuga vastu võetud. Igasugune konkurents, ka erakonnasisene, viib selleni, et asjad muutuvad paremaks. Et ühel hetkel tekkis kaks programmitoimkonda, on valijale olnud kasuks.

– Tegelikult te ju ähvardate Ratast. Kui tuleb eraldi nimekiri ja erakond kaheks läheb, võib koalitsioonil kaduda enamus riigikogus.

– Peame nüüd defineerima kolme Jüri Ratast: üks on Ratas kui inimene, teine kui peaminister ja kolmas kui erakonna esimees. Keda neist kolmest me teie arvates ähvardame?

– Vabariigi peaministrit.
– Ei. Absoluutselt mitte. Algusest peale oli öeldud, et Keskerakonna hääled peavad. Igal juhul, hoolimata sellest, mis erakonna sees toimub pole mitte keegi huvitatud sellest, et tagasi võimule tuleks Reformierakond. Puhaku jalga. Keegi pole huvitatud sellest, et me ei saaks hakkama eesistumisega. Nii et selge – hääled peavad.

– Kui te pole valmis koalitsiooni lõhkuma, siis tähendab see ju, et teie nimekirja ei saagi tulla.
– See tähendab mitteähvardamist, see ei tähenda, et nimekirja ei saa tulla. Eelmise kolmapäeva seisuga oli olukord, et me teeme nimekirja, aga erakonnast ei lahku. Kui selle peale öeldakse, et viskame teid välja, siis see on nende otsus, aga mingit ähvardust ei olnud. Nüüd olemegi kõnelustes ja võib-olla jõuame kokkuleppele.

– Miks te eelmisel kolmapäeval viimasel hetkel ringi mõtlesite?
– Ma mõtlesin ringi teisipäeval. Meil oli õhtusöök ALDE fraktsiooni juhtidega, kus olid koos Reformierakond ja Keskerakond. Reformierakondlaste kehakeelest nägin, kui ärevil nad on ja hõõruvad käsi, et kohe see asi laguneb. Seda kinki ma küll ei taha neile teha. Aga teiseks – meil ei olnud paberil kõiki neid punkte ükshaaval, mida läbi rääkida, nii nagu seda praegu teeme. Siis ma ütlesingi omadele, et teeme selle nimekirja ära, siis on kõik aus. Kogu asjas oli liiga palju emotsiooni, nüüd viisime selle praktilisemasse vormi.

– Kas üks osa kõnelustest on punkt, milles soovite nn indulgentsi Vene meedias esinemisele ja öelda, mida õigeks peate?
– Mul ei ole selle üle vaja kõnelusi pidada, ma teen seda niikuinii. Mul ei ole selleks luba vaja, mul on mandaat valijatelt ja üritan rääkida seda, mida pean vajalikuks. Ma kindlasti ei õõnesta sellega Eesti riiki ja põhiseaduslikku korda.

– Mis on teile nende kõneluste puhul rahuldav tulemus?
– See, et me ei põletaks sildasid. Läheme ühe või kahe nimekirjaga, edaspidi teeme ikkagi koostööd. Põhiline on maailmavaade, mitte Toomi, Ratase või kellegi teise ambitsioonid. Koostöövõimaluse peab saavutatama selliselt, et kõik säilitavad oma näo ja keegi ei läheks iseendaga vastuollu.

– Sellised vaidlused jätavad erakonda pinged. Tulemusest sõltumata jääb kellelgi rusikas taskusse.
– Ma usun, et peale head kaklust on võimalik rahu taastada. Vahel on vaja ka ausalt asjadest rääkida.

– On seda võimalik vältida? Kuigi sõbralikud need kõnelused ei ole.
– Nad ei ole väga sõbralikud, aga nad on üksteist austavad ja konstruktiivsed.

– Mis saab järgmisel pressikonverentsil? Võtate veel päevi juurde, et läbi rääkida?
– Ei mingeid päevi juurde.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga