Euroopa uudised: meil on Euroopa Komisjon!

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras hüvastijätt Junckeriga ja von der Leyeni saabumine.

Habemus papam! Meeleolud on Brüsselis ja Strasbourgis umbes samasugused nagu Vatikanis, kui peale uue paavsti valimisi teadustatakse: “Meil on paavst!” Eile kiitis Europarlament heaks Ursula von der Leyeni Euroopa Komisjoni koosseisu 461 poolt häälega. Vastu hääletasid 157 eurosaadikut ja hääletusest ei võtnud osa 89 saadikut. Sel pühapäeval, 1. detsembril, saab uus Euroopa Komisjon ametisse ja asub mängu juhtima.

Kuid siiski. Ajalehe Politico andmetel on von der Leyeni saavutused paremad, kui viie aasta tagasi olid need Junckeril, kuid koalitsioonilepingut kolme suurima fraktsiooni vahel parlamendis siiski ei ole. See tähendab tulevikus olukorda, kus Euroopa Komisjoni algatusi siiski ei pruugita avasüli heaks kiita, sest paljudes küsimustes on fraktsioonid eriarvamustel.

Meenutusi Junckerist. Politico annab teada, et Euroopa Komisjoni administratsioon jätab Junckeriga pisarsilmil hüvasti, sest tänu Junckerile olid need möödunud viis aastat tormilised ja huvitavad. Näiteks mäletavad tõlkijad, et Juncker vahetas tihti oma kõnes keeli, rääkis ta ju inglise keelt, prantuse keelt ja saksa keelt. Juncker küsis tihti tõlkijailt kuidas nad üht või teist sõna mingis keeles tõlkisid. Mõnda see lõbustas, mõnda häiris.

Ei saa me läbi NATO-ta. Eilses kõnes Bundestagis, toetas Angela Merkel oma välisministrit: “NATO toetus on täna samatähtis kui see oli külma sõja ajal, sest Euroopa ise end kaitsta ei suudaks!” Merkel kinnitas, et aastaks 2024 paneb Saksamaa armee kulutusteks 1,5% SKP-st ning 2030. aasta alguseks on see tõusnud 2%-ni.

Internetikaubandus. Uusimate küsitluste tulemused näitavad, et 60% eurooplastest armastavad teha sisseoste internetist. Kuid on erinevused riigiti. Näiteks Taanis on selliseid inimesi 84%, Bulgaarias aga ainult 20%. Ning erinevused on ka omas riigis toimivate internetikaupluste usaldamistega – siseriiklikke internetikauplusi usaldatakse rohkem ehk 72% ja välismaiseid usaldatakse vaid 48% ulatuses.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga