Euroopa uudised: keerukas tee Euroopa minimaalpalgani

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras Poola, Liibüa ja „Trampi tehing“.

Roheline triljon. Eile Euroopa Parlamendis toimunud arutelul sai teatavaks, kust Euroopa Komisjon loodab 2050. aastaks saada raha Euroopa Liidus CO2 vähendamiseks ehk EL-i dekarboniseerimiseks. Rahadest pool tuleb EL-i eelarvest, arvestatuna 10 aasta lõikes, kolmandik peaks tulema erainvesteeringutest ning ülejäänu panustavad liikmesriigid ise.

Skandinaavlaste „EI“. Ootamatu takistus ühtse miinimumpalgasüsteemi loomisele Euroopa Liidus tuli Taanist, Rootsist ja Soomest. Nendes riikides ei ole ametlikku miinimumpalka ja töötasu määratakse tavaliselt ametiühingute ja tööandjate vaheliste läbirääkimiste või kollektiivläbirääkimiste teel. Skandinaavlased kardavad, et ühine  EL-i ülene süsteem hävitab nende poolt loodud süsteemi, kuid võib-olla leitakse ka kompromissvariant.

Sõda ajaloolisel tandril. EL otsustas ka asuda sõdima ajaloolisel tandril: ajalehe Politico andmetel kaitseb täna Strasbourg’is toimuval Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Euroopa Komisjoni asepresident Vĕra Jourovà liikmesriiki Poolat, rünnates Venemaad, kes on teinud katseid moonutada II maailmasõja ajalugu, kujutadades oma poolakatest ohvreid kurjategijatena.

Tasakaal. Politico usub EL-i poolse topeltmängu olemasolu, kus esmalt toetatakse Poolat,  kuid millele järgneb kohene Poola hurjutamine. Nimelt pöördus teisipäeval Euroopa Komisjon Euroopa Kohtusse, et kohustada Varssavi´t taastama endine kord Poola kohtusüsteemis, mida Poola valitsus üritab uuendustega endale allutada.

Iraanist Liibüani. Pühapäeval toimub Berliinis rahvusvaheline konverents, kus teemaks on olukord Liibüas. Külalisteks oodatakse sõdivate parteide juhte Fayez al-Sarraj´i ja Khalifa Haftar´i: esimest neist, valitsusjuhti, toetab Türgi ja teist, kes on mässuline kindral, toetab Venemaa.  Võib-olla on need kaks isegi jõuavad kokkuleppele, sest Venemaa on Türgiga juba kokkuleppe saavutanud.

Ja jälle Iraan. Suurbritannia peaminister Boris Johnson kutsus üles asendama EL-i ja Iraani ebaõnnestunud tuumalepet teise tehinguga, nimelt „Trumpi tehinguga“. Trump  oli selliste asjade käiguga koheselt nõus. Kuidas reageerib sellele alandusele Euroopa Liit, sest tuumalepe Iraaniga oli EL-i jaoks ju diplomaatia tippsaavutus?

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga