Euroopa uudised: Euroopa ise ennast ei kaitse?

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras muutused NATO-s ja Kreeka võitlus pagulaste vastu.

Ameerika aitab meid. Pärast NATO riikide välisministrite kohtumist ütles Urmas Reinsalu ajakirjale Politico antud intervjuus, et lääneriigid peavad „jääma ühtseks ja mis kõige tähtsam, järjepidevaks“: „NATO-le pole alternatiivi,“ sest Euroopa riigid „ei suuda oma piire kaitsta ilma transatlantiliste sidemeteta,“ olgugi et „alliansi siseselt on partnerite vahel poliitilisi hõõrdumisi.“

Euroeriväed? Kohtumise tulemusel (Politico allikad väidavad) tehti ettepanek luua Euroopas midagi NATO erijõudude taolist, pidades silmas asjaolu, et uut tüüpi sõjas, asümmeetrilises sõjapidamises, seisab traditsiooniline armee silmitsi geriljadega ja kaotab neile sageli, kuid eriväed võivad aidata. Aga ilma poliitilise ühtsuseta on see vaevalt võimalik: kes annab käske? Ja ka sõjapidamise reeglid on ELi riikides erinevad.

Kreeka knowhow. Nõustudes kriitikaga pagulaste hoidmisest üleasustatud saarte laagrites otsustas Kreeka luua mandrile mugavamad laagrid. Kreeka võimud ei soovi varjupaigataotlejaid vastu võtta: nagu selgub Euroopa Kontrollikoja aruandest, peavad 2018. aastal avalduse esitanud pagulased elama laagris ja ootama vestlust kuni 2022. ja 2023. aastani. Selle aja jooksul on paljudel muidugi lihtsam kodumaale lahkuda.

Prognoositavus. Donald Tuskist sai Euroopa suurima parlamendifraktsiooni PPE juht: fraktsiooni kongressil Zagrebis anti talle 491 häält, vastu oli 37. Esmakordselt ajaloos asus EPP juhi kohale Ida-Euroopa poliitik.

Finantsromanss. Euroopa Komisjon kutsus Saksamaad ja Hollandit üles kulutama rohkem raha majanduslanguse ärahoidmisele ning tegi Belgiale, Prantsusmaale, Itaaliale ja Hispaaniale hoiatuse: nende riigivõlg on liiga suur.

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga