Euroopa uudised: draama Rumeenias

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras uued eurovolinikud ja eurovalimiste statistika.

Huvitatus siiski tõuseb. Euroopa Liidu valimiskomisjon avaldas lõplikud statistilised andmed mais 2019 toimunud valimiste kohta: osa võttis 50,66% kogu Euroopa Liidu liikmesmaade valimisealistest elanikest. See on kõige kõrgem osalusprotsent 25 aasta jooksul toimunud valimistelt üldse. Euroopa Liidu 19 liikmesriigis, ka Eestis, suurenes valimistest osavõtt, kui võrrelda eelmiste valimiste (2014) andmeid. Kuid meil Eestis ei ole põhjust rõõmustada, sest Euroopa Parlamendi liikmete valimistest osavõtt oli 37,6%, olles vaid 1% parem 2014. aasta tulemusest. Kõige vähem huvitusid nendest valimistest slovakid (22,7%) ja kõige aktiivsemalt käisid valimas belglased (88,5% valimisõiguslikest elanikest).

Negrescu ei sobi. Tulevase Euroopa Komisjoni pea Ursula von der Leyen palus Rumeeniat, kus valitsus on kriisis, kiirelt nimetada oma eurovoliniku kandidaat. Kuid koheselt tekkis Rumeenia poliitikute vahel tüli, sest peaministri kohusetäitja Viorica Dăncilă (pildil) soovis kandidaadiks esitada 34 aastast endist eurosaadikut ja endist ministrit Victor Negrescu kandidatuuri, kuid president Klaus Iohannis oli kategooriliselt Negrescu vastu. Ja see kõik toimub enne Suurbritannia eurovoliniku teemani jõudmist…

Jälle Brexit. Suurbritannia parlament otsustas, et valimised siiski toimuvad 12. detsembril. Kui valimised võidavad konservatiivid, toimub Brexit kiirendatud korras. Kui aga leiboristid suudavad teha kokkuleppeid teiste opositsioonis olevate parteidega, võib tekkida olukord, kus Brexitist täielikult loobutakse. Küsitluste alusel hääletaksid hetkel tooride poolt 37% valijaist ja leiboristide poolt 24% valijaist. Ajaleht Politico tuletab aga meelde, et 2017. a valimiste eelsed küsitlused andsid konservatiividele 20% edumaa teiste parteide ees, reaalsetes valimistulemustes oli edumaa aga kümme korda väiksem.

Andke mässaja välja! Hispaania võimud on esitanud Belgiale nõude anda välja endine Kataloonia president Carles Puigdemont. Brüsseli keeldumisel ähvardab Madriid kasutusele võtta “abinõud”. Kataloonias jätkuvad protestid ka peale mässajate süüdimõistmist ning teisipäeval hakkasid streikima tudengid. Kuid juba on selge, et Euroopa Liit ei soovi siiski hakata sekkuma Hispaania siseasjadesse.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga