Alanud on koroonapiirangute teine aasta Euroopas – ja Euroopa Liit on segaduses.
Haigete arv kasvab. Vaktsiine on vähe. Kõik ei soovi end vaktsineerida lasta. Mõned siin Eestis ei väsi kordamast, et venelased suhtuvad vaktsineerimisse skeptilisemalt kui eestlased – venelastel olevat ju kitsas infoväli. Nagu näitas ajakirjanik Anton Aleksejev, on tegelikult kõik vastupidi: venelased saavad teavet suuremast hulgast allikatest. Sellest tuleneb ka suurem segadus. Ja kuidas saaks jättagi segadusse sattumata, kui uudised selle kohta, kas AstraZenecat soovitatakse või ei soovitata inimestele, kes on nooremad kui 60 aastat, vahetuvad iga paari tunni tagant?
Skepsis vaktsiinide suhtes on üle-euroopaline nähtus. Isegi need hirmud, et meid kiibistavad kurjad reptiloidid, ei tunne piire. Nagu näitas märtsikuine küsitlus, kardab umbes 10% sakslastest ja prantslastest seda, et vaktsiinis on mikrokiip, et see muudab nende DNA-d ja et see kõik on ülemaailmne vandenõu. Kuid selliseid on vähemus. Peamiselt kardavad inimesed kõrvaltoimeid ja seda, et vaktsiine pole piisavalt testitud.
Mina ei ole ekspert, et selle üle otsustada, kuid, ütleme, tehing Iisraeli ja Pfizeri kompanii vahel sunnib mõtisklema. Tehingu tingimuste kohaselt sai Israel väga palju vaktsiini ja suutis 2. aprilliks vaktsineerida 60% elanikkonnast. Kuid selle eest saab Pfizer andmed vaktsineeritute, kõrvaltoimete ja muu taolise kohta. Iisraelist sai selle korporatsiooni hiigellaboratoorium. Vähe sellest, on kartus, et võõrastesse kätesse satuvad ka inimeste isiklikud andmed.
Selline oht on erinevalt reptiloididest täiesti reaalne. Aprilli alguses kirjutas briti ajaleht Guardian sellest, kuidas üks Ameerika ettevõte end Euroopa turule pressib. Ettevõte nimi on Palantir ja see on kahtlaselt tihedalt seotud USA valitsusega. Sedavõrd, et Palantir oli ainus eraettevõte, millega Euroopa Liidu delegatsioon 2019. aastal visiidi ajal Washingtoni kohtus. Palantiri juhiga kõnelesid nii Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kui konkurentsivolinik Margrethe Vestager. Millest, ei ole selge. Minu kolleeg Sophie in 't Veld tegi järelepärimise Euroopa Komisjoni ja sai kaheksa kuu pärast üsna kõrvalehiilivad vastused. Sophie viitab sellele, et Edward Snowden sõnul aitas Palantir USA eriteenistustel spioneerida kogu maailmas.
Samal ajal tegutseb see ettevõte Euroopa Liidus kõikjal. Üks näide: möödunud aastal sõlmis ta nullsumma lepingu Kreekaga. Ametlikult käis jutt tarkvaratoest koroonaviiruse leviku analüüsimiseks, kuid lepingu kohaselt võis Palantir saada suuremahulised andmed, kusjuures klausel selle kohta, et need ei või olla isiklikud andmed, kõrvaldati kiiresti. Lepingust ei teadnud peaaegu keegi, kuni sellest ei hakanud kõnelema – nüüd te üllatute – Ameerika saadik Kreekas. Puhkes skandaal, alustati uurimist, Kreeka katkestas koostöö ettevõttega. Kuid teised Euroopa Liidu riigid sõbrustavad Palantiriga endiselt.
Muide, palantiir on „Sõrmuste Isanda“ trioloogias võlukuul, mille kaudu Must Isand Mordorist kangelasi jälgib. Meil on kombeks nimetada Mordoriks Venemaad, kuid ma pelgan, et siin ei ole meie suunised päris adekvaatsed. Vaat niisugune lugu geograafiaga.