„Yana Toomi Brüsseli päevik“: õiglase ülemineku fondi raha - ainult Ida-Virumaale!

10/12/2020

Sadade miljonite eurode eest, mida annab EL, on vaja luua töökohti ja mitte kusagil seal, vaid ainult Kirde-Eestis.

 

Olen olnud poliitikas kümme aastat ja arvasin, et mind ei üllata enam millegagi. Eksisin. Valitsuse otsus jätta Ida-Virumaa ilma osast piirkonnale ette nähtud Euroopa rahadest oli minu jaoks nagu välk selgest taevast. Ma pean sidet Narvaga ja mõistan, et pealkirjad, mis väidavad, et Ida-Virumaad peteti ja ettevõtjad on raevunud, ei ole liialdus. See, et otsus võeti vastu koalitsioonipartnerite mõju ja surve all, ei lohuta.

 

Tuletan meelde: just nimelt selleks, et muuta kergemaks üleminek rohelisele majandusele ja vältida katastroofe haavatavates piirkondades, moodustas Eurokomisjon õiglase ülemineku fondi. Viimaste andmete kohaselt on see 17,5 miljardit eurot kahest allikast – euroeelarvest ja Euroopa taastamisfondist. Eestile on kavas eraldada umbes kolmandik miljardit eurot. See on väga-väga suur raha. Kogu Eesti riigieelarve on vaid veidi rohkem kui 11 miljardit.

 

Tasub täpsustada, et raha ei ole siiski mõeldud kogu Eestile. Kõik riigid sooviksid kasutada Euroopa vahendeid paljude erinevate projektide jaoks, kuid fond pole mõeldud selleks. Teades valitsuste täitmatut isu, lubas Brüssel kulutada raha üksnes piirkondades, mille majandus sõltub söest, turbast ja põlevkivist. Kõige enam tuleb tähelepanu pöörata neile, kes kaotavad töö – nende õppele ja ümberõppele –, ning teha investeeringuid keskmisesse ja väikeettevõtlusesse, vähem arenenud piirkondades aga suurettevõtetesse. Üldiselt tuleb saja miljoni euro eest luua töökohad mitte teab kus, vaid just nimelt selleks ette nähtud piirkonnas – Ida-Virumaal.

 

Piirkonna konkreetse arenguplaani peab koostama ja Eurokomisjonile esitama valitsus. Ja nüüd kuuleme kahest tõsiasjast. Esiteks on fondi vahenditest otsustatud kulutada 73% ettevõtluse arendamiseks, 27% aga ökoloogiliste probleemide lahendamiseks. Ida-Viru omavalitsused ja ettevõtjad palusid eraldada ettevõtlusele 90%, kuid nende arvamust ei võetud arvesse.

 

Teiseks aga otsustati anda raha mitte ainult Ida-Virumaale, vaid ka naabermaakondadele – Lääne-Virumaale ja Jõgevamaale. Mille alusel? Mõne aasta eest otsustasid Aseri, Lohusuu ja Avinurme vald Ida-Virust lahkuda ja liituda teiste maakondadega. Ida-Viru, kus demograafiline olukord on niigi halb, kaotas peaaegu 2% elanikest ja vastavalt ka tuludest. Kusjuures räägitakse, et eraldunud vallad põhjendasid muuhulgas otsust sellega, et neil pole põlevkiviga midagi ühist. See tähendab – kuni raha polnud, ei olnud midagi ühist. Aga kui ilmus raha, siis selgus järsku, et kohe väga on. No loomulikult: kui vaesele sugulasele, keda sa tundagi ei tahtnud, langes kaela rikkus, kuidas siis mitte nõuda sellest oma osa?

 

Muide, oktoobri lõpu seisuga oli kõige enam töötuid Ida-Virumaal – 12,5%, kõige vähem aga just nimelt Jõgevamaal, 4,8%. Kas tekib veel küsimust, kes vajaks rohkem toetust?

 

Olen selles osas täielikult ja üksnes Ida-Virumaa omavalitsuste poolel. Ja Kirde-Eesti elanike poolel, keda see kõik lausa marru ajab. On aga vara kurvastada – veel pole läbitud peamine instants, nimelt Brüssel. Just eurokomisjon kinnitab – või ei kinnita – Euroopa raha kasutamise plaani. Loomulikult Eurokomisjon mäletab, mille jaoks loodi õiglase ülemineku fond ja kes selle raha peab saama. Me veel võitleme.