„Brüsseli päevik Yana Toomiga“: kultuuriautonoomia on Euroopa tulevik

Videoprojektiga „Brüsseli päevik Yana Toomiga“ saab nüüd tutvuda ka eestikeelsete tiitrite abil. Seekord räägib Euroopa Parlamendi liige Yana Toom vene kultuuriautonoomiast, mille suhtes Eesti poliitikud on niivõrd allergilised.

Piisas vaid sellest, kui eurosaadik Yana Toom ütles raadioeetris, et võib-olla on aeg küps arutamaks vene kultuuriautonoomia ideed, ning kohe hakkas rahena etteheiteid tulema: milline õudus, Toom nõuab venelastele autonoomiat, see lõhnab Ida-Virumaa eraldumise järele!..

„Paraku ei tunne kriitikud ei oma kodumaa ajalugu ega selle seadusi ning ajavad segi kultuuri- ja territoriaalset autonoomiat. Aga tegelikult on see idee vana ja väga euroopalik. Selle pakkus 120 aastat tagasi välja Karl Renner – Austria-Ungari impeeriumi poliitik. Austria-Ungari oli paljurahvuseline ning selle poolest sarnanes Euroopa Liiduga. Renner pakkus välja autonoomia, mis ühendab eri paikades elavaid inimesi, et nad säilitaksid nii emakeelse kultuuri kui ka hariduse,” ütlev Yana Toom.

Eesti Vabariigi asutajad mõistsid väga hästi, et keerulises ümbruskonnas on rahvuste vahelised konfliktid väikesele riigile  ohtlikud. Seetõttu võeti 1925. aastal vastu kultuuriautonoomia seadus. Õigust seda luua kasutasid baltisakslased ja juudid.  “Oleme endiselt eeskujuks kogu maailmale: tegime  eksperimendi – ja see osutus edukaks.”

1993. aastal võeti kultuuriautonoomia seadus uuesti vastu ning põhiseaduses ilmus vastav paragrahv. Registreeritud on kaks autonoomiat –ingerisoomlaste ja rannarootslaste oma. „Mõned arvavad, et see seadus võeti vastu, et näidata Euroopale, kuivõrd progressiivsed me oleme. Võib-olla. Kuid seadus on, põhiseaduse paragrahv samuti ning need peavad töötama,” arvab Yana Toom.

Just täna, jätkab Yana, tänu parempoolsete poliitikute pingutustele on ühiskonnas intensiivselt välja kujunemas  konsensus: mistahes vene haridus tuleb hävitada. Autonoomia korral oleksid venelastel esindajad, kellega võimud peaksid arvestama.  Lisaks Kultuuriautonoomia seadus kaitseb sunniviisilise assimilatsiooni eest.

Yana Toom on kindel: kultuuriautonoomiade aeg Euroopas pole möödas. “EL kodanikud kasutavad liikumisvabadust. Siin ja seal tekivad vähemused, mis ei ole oma elupaikadega ajalooliselt seotud. Ja kui Euroopa tahab konflikte vältida, siis on tal sõjajärgselt Eestilt üht-teist õppida.”

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga