„Brüsseli päevik Yana Toomiga”: keel ja natsionalismi süvenemine  

Eetris on „Brüsseli päevik Yana Toomiga“. Seekord räägib eurosaadik Yana Toom keele eest võitlemisest Lätis Euroopa vääertuste valguses.

See nädal möödus keele eest võitlemise märgi all.  Ukraina Ülemraada võttis vastu sellise keeleseaduse, mille kõrval sarnane Eesti seadus näib üllatavalt leebe. Läti Konstitutsioonikohus tunnistas hariduse üleviimist läti õppekeelele seaduslikuks.

„Kohtu esimees Ineta Ziemele esitatud argumente kuuleme ka Reformierakonna, Isamaa ja EKRE poliitikutelt”, kommenteerib Yana Toom. “Nad ütlevad, et riik on ühtne ainult siis, kui kõik räägivad ühte keelt ning rahvusvähemuste õigustega on olukord keeruline, sest meie vähemused ei ole „klassikalised”: need on okupatsiooni ajal sisse toodud „migrandid“. Ei midagi uut. Ma arvan, et need, kes andsid asja konstitutsioonikohtusse, ei oodanudki adekvaatset lahendit. Aga need kohtulahendid on siiski vajalik etapp: alles pärast kõikide kohtuinstantside läbimist kodus võib esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Usutavasti just seal määratakse venekeelse hariduse saatust Lätis. Ja ma loodan väga, et naaberriigi vene koolid säilivad.”

Käesoleva aasta veebruaris pöördus Euroopa Parlamendi kultuurikomisjon Yana Toomi initsiatiivil Läti ametivõimude poole ja märkis, et otsus viia kõik koolid üle lätikeelsele õppele ei ühti olulisemate õigusaktidega – rahvusvahelise ja Euroopa õiguse alustaladega. “Selliste hulka kuuluvad rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon, lapse õiguste konventsioon ja resolutsioon vähemuste kaitse ja mittediskrimineerimise kohta ELis… Oleks naiivne arvata, et EIÕK ei võta arvesse Euroopa Parlamendi kirjas esitatud argumente.”

Juba täna on selge, et Euroopa Parlamendi tulevases koosseisus teravneb rahvuslaste ja föderalistide vastasseis. “Rahvuslased on kindlalt veendunud: EL on ainult riikide majandusliit,  Brüsselil puudub õigus puutuda hariduspoliitikat. Viime koolid üle sellisele keelele, nagu ise tahame. Föderalistid näevad ELis midagi enamat kui majandusliitu: Euroopa tähendab ühiseid väärtusi, ühiseid standardeid, ühiseid õigusi ja kohustusi. Ei tohiks olla nii, et Soome, Belgia, Itaalia austavad vähemuste õigust haridusele oma emakeeles, samas kui Eesti ja Läti seda ei tee. Olen ka föderalist – ja mulle ei meeldi natsionalismi süvenemine,” ütleb eurosaadik.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga