„Brüsseli päevik Yana Toomiga“: Euroopa Liit ja Kertši väin

Videoprojektiga „Brüsseli päevik Yana Toomiga“ saab nüüd tutvuda ka eestikeelsete tiitrite abil. Seekord räägib Euroopa Parlamendi liige Yana Toom EL-i reaktsioonist konfliktile Aasovi meres.

Venemaa ja Ukraina vaheline vastasseis Kertši väinas on endiselt maailma poliitika kõige olulisem sündmus. Ja reageeritakse sellele konfliktile erinevalt. Näiteks Balti riigid on Venemaa agressiooni otsustavalt hukka mõistnud. Teised EL liikmed on reageerinud palju mõõdukamalt.

„Mulle tundub, et selles loos õiget poolt ei ole: ühed korraldasid provokatsiooni, teised võtsid vedu. Jah, rahvusvahelise õiguse seisukohast on olukord läbipaistev. Elu on aga keerulisem kui mis tahes dogma, sh rahvusvaheline õigus. Ega ilmaasjata ei erista juristid Rooma impeeriumi aegadest de jure ja de facto – “seaduslikult” ja “tegelikult” – mõisteid,” ütleb Yana Toom.

Tema tuletab meelde Küprose näidet: “De jure rahvusvaheliselt tunnustatud võim Küprosel on Küprose Vabariigi valitsus. Seda tunnustavad kõik ÜRO liikmesriigid peale Türgi. Türgi on ainus riik maailmas, mis tunnustab Põhja-Küprose Türgi Vabariiki, mis asub saare kirdeosas ja millele kuulub kolmandik saare pindalast. Samal ajal paiknevad Põhja-Küprosel Türgi väed ja Küprose Vabariigi kaitsevägi väldib igal juhul „türgi“ territooriumit, kuigi rahvusvahelise õiguse seisukohast kuulub see tervikuna Küprose Vabariigile. Lihtsalt Küprose Vabariik mõistab: kui ta peaks Türgi-Küprose poolele tungima, siis ta saab vastulöögi Türgist, ja  see konflikt võib päädida sõjaga Türgi ja Kreeka vahel. Selline on de facto asjade seis. Ja see on palju olulisem kui mis tahes de jure.”

Ka Krimmi olukord on ammu väljunud puhtalt õiguslikust raamistikust – ilmselgelt polnud sellel võimalust neisse jääda, nagu Küprose või Kosovo puhul. „Ilmselt just sellepärast reageerib EL Aasovi mere juhtumile nii mõõdukalt. Peaaegu kõik mõistavad: probleemi sõrmede klõpsuga ei lahenda – uued sanktsioonid, Ukrainasse „õigete“ sõdurite saatmine ei toimi… Raskes olukorras tuleb tugineda pigem mõistusele kui rahvusvahelisele õigusele, ja kindlasti mitte neile, kes lihtsalt soovivad ühele konfliktiosapooltest ära teha,” võtab kokku Yana Toom.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga