“Brüsseli päevik Yana Toomiga”: diskrimineerimine, hallid passid ja teised ÜRO märkused

Eetris on iganädalane „Brüsseli päevik Yana Toomiga“. Seekord räägib eurosaadik Yana Toom ÜRO raportist, mis taunib elanikkonna teatud osa diskrimineerimist eesti keele ebapiisava tundmise tõttu ja palju asju, millega oleme ammu leppinud.

“Kui istuda Eesti inforuumis piisavalt kaua, hakkab tunduma, et maailm on hulluks läinud. Kuid ärge lootkegi. Siin näiteks uudis, millest meil kuidagi unustati kirjutada.  Rahvusvahelisel naistepäeval võttis ÜRO erikomisjon vastu raporti Eesti kohta – selle kohta, kui edukalt järgib meie riik majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,” ütleb Yana Toom.

Mida siis arvavad ÜRO eksperdid Eestist? „Te ei usu, kuid neile teeb muret sama, mis ka paljudele meist. Näiteks “elanikkonna teatud osa diskrimineerimine eesti keele ebapiisava tundmise tõttu” – ja see, et mitte-eestlased teenivad vähem ja ka sagedamini tööta istuvad. Eestit kutsutakse selgesõnaliselt üles „kõrvaldama takistused ja kiirendama mittekodanikele Eesti kodakondsuse omistamist.” Eksperdid kirjutavad kõhklemata sellest, et neile ei meeldi  „paindlikkuse puudumine 60 – 40 süsteemi rakendamisel gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes.” See süsteem „tekitab sageli vene koolide venekeelsete õpilaste jaoks raskusi üksnes eesti keeles õpetatavate  põhiainete omandamisel.“  Meile soovitatakse gümnaasiumides 60% eesti keeles õppimisele üle minna „järk-järgult ja paindlikult.” See tähendab, et isegi see, millega oleme ammu leppinud, põhjustab ÜROs hämmelduse. Mida siis öelda eesti õppekeelele ülemineku kohta, alustades lasteaedadest?”

Raportis on ära mainitud ka Keeleinspektsioon, kes rakendab, tsiteerin, “karistavat lähenemist Keeleseaduse täitmisele.” Komisjon soovitab tõsta sotsiaalabi taset tööpuuduses ja vaesuses vaevlevates piirkondades, eriti Ida-Virumaal; vastu võtta koduvägivalla vastane seadus; teha kõik selleks, et pensionärid ei vireleks  vaesuses…

“Jah, need nõuanded on soovitusliku iseloomuga.  Kuid mitte ainult meie jaoks – Euroopa Liidu jaoks samuti. EL võtab ÜRO eksperte alati kuulda… Võin lubada: ma teen kõik endast oleneva, et ÜRO mure ei jääks märkamata,” kommenteerib eurosaadik.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga